"Maailmas kehtib reegel – aita kõigepealt iseennast ise, siis aitavad sind ka teised. See toimib ka julgeolekuvaldkonnas," rääkis Laaneots oma kõnes.

Laaneotsa kinnitusel on Eesti olnud liitlastele tõsiseltvõetav partner, kes mõistab vastutust turvalise ja ohutu maailma pärast. "NATO sõnum maailmale on olnud viimastel kuudel ka otsekohene ja selge. Alliansil ei ole topeltstandardeid, ta ei tee mingit hinnaalandust Eesti kaitsmisel. NATO-l on plaan Eesti kaitseks olemas," kinnitas Laaneots.

Kaitseväe juhataja rõhutas, et meie liitlaste garanteeritud abi tagamiseks peame ka ise kandma liitlaskohustusi ning võtma vastu  keerulisi väljakutseid. "Oleme saavutanud lahinguülesannete eduka täitmise eest välismissioonidel liitlaste kõrge tunnustuse. Eesti sõdurid on välja teeninud lugupidamise ja usaldusväärsed liitlassidemed meie strateegilise partneri Ameerika Ühendriikide ja teiste NATO riikide sõjaväelastega," rääkis ta.

Vabariigi Valitsus kinnitas möödunud kuul Kaitseministeeriumi ja Kaitsejõudude Peastaabi ühistööna valminud kaitseväe 10 aasta arengukava 2009-2018 aastateks. "See on esimene teaduspõhiselt, NATO vastavatel metoodikatel väljatöötatud dokument, kus arendamist vajavad kaitsejõudude võimekused on vahetult seotud ohuhinnanguga," märkis Laaneots.

"Sellega oleme loonud nii enda kui ka NATO kõrgema sõjalise juhtkonna arvates Eestile meie oludes kõige otstarbekama sõjalise riigikaitse mudeli, mille märksõnaks on segakomplekteeritus. Siin on tasakaalus elukutseline kaitseväe tuumik, reservväelased ja vabatahtlikud kaitseliitlased," kinnitas Laaneots.