Eesti kõrgkool õpetab põhjanaabreid äri ajama

 (16)
Eesti kõrgkool õpetab põhjanaabreid äri ajama
Urmas Arumäe tunneb kõrgkooli Soomes saatva edu üle heameelt. Ta julgustab teisigi Eesti ülikoole sinna laienema, et tulevikus koostööd teha.Foto: Priit Simson

EBS-i Helsingi filiaali ärijuhtimise õppe vastu on põhjanaabrid tundnud oodatust suuremat huvi.

Eesti erakõrgkool EBS kinnitab kanda ka põhjanaabrite seas. Nimelt on nii soomlased kui ka sealsed välismaalased kõrgkooli poolteist aastat avatud olnud Helsingi filiaalis õpetatava rahvusvahelise ärijuhtimise eriala vastu tundnud päris suurt huvi.

Kuna Soome kõrgharidus on täielikult tasuta, on ülikoolidesse õppima pääseda keeruline ja ülikoolisammaste taha jääb aastas kuni 50 000 tudengikandidaati. Nii otsustaski EBS tippjuhi Peep Aaviksoo ning endise justiitsministri ja vandeadvokaadi Urmas Arumäe eestvedamisel rajada põhjanaabrite pealinna oma filiaali.

Kõrgkooli nišiks ongi pakkuda haridust neile, kel pole võimalik tööalastel või perekondlikel põhjustel Soomest lahkuda, selgitas praegu Helsingi filiaali nõukogu liikme ametis olev Arumäe.

Kui 2011. aastal oli EBS Soomes valmis vastu võtma ühe rühma ehk 25 tudengit, tuli kandidaate kokku 150, nii et esimesele kursusele astus lõpuks hoopis kaks rühma. Tihe oli konkurss ka eelmisel sügisel. „See on edulugu EBS-i jaoks, samuti Eesti edulugu Soomes, sest kahjuks sageli kuuleme pigem mitte õnnestumistest, vaid juveelivarastest,” ütles Arumäe.

Praegu õpib Helsingis ingliskeelsel bakalaureuse õppekaval rahvusvahelist ärijuhtimist, spetsialiseerudes turundusele või suhtekorraldusele, kokku umbes 120–130 tudengit.

Helsingi filiaali juhataja Sigrid Lainevee sõnul on Soome ametivõimud nende tegevusega rahule jäänud, sest tegemist on akrediteeritud ja tunnustatud õppeasutusega. „Meil on hea kontakt ka üliõpilastega,” lisas ta.

Loengud ka Tallinnas

Arumäe märkis, et tudengid käivad ka Tallinnas loengutel ja osalevad sel ajal siinses ülikoolielus. „Mitmetel on mõte ka tulla edasi Eestisse õppima või tööle,” lisas ta.

Praegu EBS-i juhtimiskoolituse keskuse juhatajana töötava Aaviksoo sõnul on Helsingis õpetamine ärisidemete sõlmimise pärast kasulik ka Eesti ettevõtetele. „Riigile on tark just teadmiste, mitte odava tööjõu eksport,” ütles Aaviksoo.

Soomes õpetamise edu on suurendanud ka Eestisse õppima tulevate põhjanaabrite hulka: EBS-i soomlastest tudengite arv on pooleteise aastaga kolmekordistunud. „Oleme tuntumaks saanud ja meid usaldatakse,” märkis Arumäe, kes juhtis filiaali enne Laineveed.

Kui tulevikus peaks kõrgkool soovima Helsingisse vastu võtta praegusest rohkem üliõpilasi, siis takistaks seda õppejõudude vähesus, sest praegu õpetavad seal vaid üks EBS-i Tallinna ja kaks Soome õppejõudu. Peale selle üürib kool oma Tehnopolises asuvaid ruume vaid õppetöö ajaks, seega on peagi ilmselt vaja ka leida oma maja või kindlam asupaik.Õigusteaduse õpe Soomes

Alates eelmise aasta septembrist õpetab Soome tudengeid nende kodumaal ka Tallinna ülikooli õigusakadeemia, mille ingliskeelsesse õigusteaduse bakalau-reuseõppesse astus planeeritud 30 asemel sellel sügisel 40 tudnegit. Õigusakadeemiat on Soomes vastu võetud vägagi hästi, üliõpilased on motiveeritud ja positiivsed ning sotsiaalselt aktiivsemad kui eestlased, tõdes Tallinna ülikooli õigusakadeemia asepresident Indrek Grauberg.

Õppekava on üles ehitatud üld- ja rahvusvahelisele õigusele, kuid seal on ka Soome õiguse moodulid, et lõpetajad saaksid Soome õigussüsteemis töötada.