Eesti Päevalehe online-vestlusringis arutasid NSA (USA riiklik julgeolekuagentuur) luureskandaali ja selle mõju Eestile siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika asekantsler Erkki Koort ning Balti filmi- ja meediakooli meediaosakonna dotsent Andres Jõesaar. Mõlema sõnutsi ei ole Eestil ja Eesti poliitikutel mõju sellele, et USA-s võiks midagi muutuda. Pigem tuleks loota USA riigisisesele arengule.

„Kahtlen selles, et väline surve muutub nii suureks, et USA oma käitumist muudab. Küll aga usun, et USA-s jälgitakse väga hoolikalt riigisiseseid meeleolusid: mida arvavad valijad. Võim vajab populaarsust, selleks et võimul olla ja sinna jääda,” ütleb Jõesaar.

Koorti sõnul ei ole praegu veel teada, mis USA-s tegelikult juhtus. „Loodetavasti selgub uut infot lähipäevil. Meil on olemas lekitaja Snowdeni versioon, meil ei ole väga palju infot USA kongressi kontrollide osas. Tänapäeva maailmas anname tõesti ise paljudesse kohtadesse oma andmeid ning me eeldame, et keegi seda infot ei näe. Samas ei maksa arvata, et luured ei tegele luuramisega. Küsimus on selles, millises ulatuses see on toimunud ja millisel seaduslikul alusel.”

Koort selgitab, et ka Eestis kasutatakse jälitustegevust, kuid seda seaduses sätestatud ulatuses ja selleks peab olema kohtu luba, olenemata sellest, milliseid tehnilisi vahendeid kasutatakse. „Läbi aegade on info hulka seostatud võimu ulatusega: kellel on infot, sellel on ka võim,” nendib Jõesaar.

Otsest mõju pole

Kuid kas näiteks Urmas Paeti lubadusel võtta USA esindajatega üles PRISM-i nuhkimisprogrammi teema on üldse mingit mõju NSA tegevusele või selle vastu? „Otsest mõju Eestil loomulikult NSA tegevusele ei ole. Küll on aga NSA tegevusele mõju USA ametiisikutel ja mitmed Eesti ning EL-i juhid on lubanud teema kahepoolsetel kohtumistel jutuks võtta,” ütleb Koort.

Mida peaks tegema lihtinimene? Jõesaare arvates peaks õppetund olema see, et peame arvestama jälgimisega ja sellega, et jälgivad nii võõrriigid, erafirmad kui ka näiteks meie pangad. „Ja peame mõtlema ka sellele, et andmeid säilitatakse ja töödeldakse ning võidakse suvalisel ajal kasutada – nii meie heaks kui ka meie vastu.” Koorti sõnul peaksime üle vaatama, millist infot enese kohta jagame.