Eestis moodustavad märgalad veerandi territooriumist
Märgaladel on eriline roll ühiskonnale vajaliku puhta vee varude hoidjana ja pakkujana, teatas ETAle Eesti Looduskaitse Selts. Kogu maakera maismaast moodustavad märgalad - rannikualad, siseveekogud, sood - hinnanguliselt ligi viis protsenti.
Homme, 2. veebruaril tähistatakse rahvusvahelist märgalade päeva. Sel kuupäeval 1971. aastal allkirjastati Iraani linnas Ramsaris peetud valitsustevahelisel konverentsil Ramsari konventsioon, mis on vanim riikidevahelistest looduskaitsealastest lepetest. See on lepe märgalade kaitseks ja säästvaks kasutamiseks, millega on tänaseks ühinenud 123 riiki. Eesti parlament ratifitseeris konventsiooni 20. oktoobril 1993.
Lepe allkirjastati eesmärgiga võtta tähtsamad märgalad kaitse alla, sest nii Euroopas kui ka mujal olid paljud märgalad juba kuivendatud või kahjustatud ega olnud enam sobivad rändlindude peatuspaikadena, on teatanud ETAle Eestimaa Looduse Fond. Märgalade leppega kaitstakse rannikualasid, siseveekogusid ning soid.
Eestis on praegu 11 rahvusvahelise tähtsusega märgala. Need on Soomaa ja Vilsandi rahvuspark, Matsalu, Alam-Pedja, Endla, Muraka ja Nigula looduskaitseala, Hiiumaa laidude maastikukaitseala koos Käina lahega, Emajõe-Suursoo, Virtsu-Laelatu-Puhtu ning Nehatu kaitsealad. Järge ootavad 14 ala, teiste hulgas Puhatu soostik, Haapsalu Tagalaht koos Noarootsi jäänukjärvedega, Väike Väin, Agusalu soostik, Häädemeeste rannaniidud ja teised.
1996. aastal oli Eestis vaid üks Ramsari ala - Matsalu, samas leiti, et paljud Eesti märgalad vastavad Ramsari leppe kriteeriumile ning vajavad ka kaitset. 1997. aastal kinnitati Ramsari alade nimekirja veel Eesti alasid.
Eestimaa Looduse Fondi teatel on märgalad efektiivsed looduslikud reovete puhastid, neil on väga oluline roll ka Läänemere puhtuse hoidmisel, tuleb ju 80 protsenti saatusest just maismaalt ning põhilised saasteained voolavad merre jõgede ja ojade kaudu.
Läänemereäärsed märgalad on olulised kogu Euroopale. Siinsed sood, madalad rannaalad ja jäänukjärved on rikkad nii loomastiku kui ka taimestiku poolest. Jõgedes ja ojades elavad haruldasi kalu, esineb unikaalseidn madalsoid, rabasid ja soometsi. Mõned liigid on haruldased kogu Euroopas: koprad, saarmad, must-toonekured, hüübid, rukkiräägud ja taimedest paljud käpalised, leiab Eestimaa Looduse Fond.
Viimasel sajandil on majandussurve märgaladele tõusnud, tuues kaasa loodusliku mitmekesisuse vähenemise, eutrofeerumise ja saastatuse suurenemise mitte ainult mageveekogudes, vaid ka Läänemeres.
Rahvusvahelise märgalade päeva tähistamiseks korraldavad Eesti Looduskaitse Selts ja keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakond reedel konverentsi "30 aastat Ramsari konventsiooni". Konverents algab Salme Kultuurikeskuses kell 10.30 sooja leiva, mee ja piimaga.
Alates 1997. aastast tähistatava märgalade päeva üleilmseks deviisiks on tänavu "Märgalade maailm - maailm avastamiseks".
