Haapsalu päev hiljem: põhjuste otsingul

 (2)
Haapsalu päev hiljem: põhjuste otsingul
----

Eile keskpäeval paistis Haapsalu Kastani tänava mändide alla päike, mis kallas halastamatu valgusega Haapsalu lastekodu ahervaremed üle.

Eelmisel õhtul hävinud pikitiiva jäänused suitsevad veel; samal ajal on kustutusveega üle valatud mustunud seinajupid juba jäätunud. Varemete vahel toimetavad kohtuekspertiisibüroo eksperdid, kes tule alguspunkti otsinguil jääd lõhuvad ja lauatükke kõrvale lükkavad. Jutust selgub, et tuli puhkes liikumisvõimetute laste tubade juures, kusagil maja otsaseina lähedal.

Kas võis tõele vastata ühe kasvataja jutt, et ta nägi kaugemalt koridori otsast tulles koridori lõpus lõõmavat tugitooli? Või oli see vaid ettekujutus, sest koridor pidanuks siis ju suitsu täis olema?

Eksperdid vaidlevad. Kerkib ka küsimus sellest, kas voodihaigete ruumis võis olla lisaküttekolle, näiteks puhur. Varemete vahel ringi vaadates nad aga esialgu midagi kindlat öelda ei saa. Selge on see, et kuigi tuli levis kohutavalt kiiresti ja ving neelas kümne hoolealuse elu, säästsid tuletõkkeuksed teiste laste elu, kuigi leegid tuiskasid mööda pööningut edasi ja närisid katust kogu hoone kohal.

Sel ajal, kui eksperdid ja politseinikud varemete vahel toimetavad ja arutlevad, käib vilgas liikumine ka varemete ümber. Põlenud maja ümbruse on jalutamiskohaks valinud nii lastega pered, vanurid kui ka koolinoored.

Samal teemal:

Neiud teevad pilti

Sotsiaalkeskuse nurga tagant lükkab lapsekäru välja noor naine, energiajoogi pudeliga varustatud mees sammub tal sabas. „Sealt tagantpoolt põles rohkem,” juhatab mees naise õigele rajale. Teel maja taha mööduvad nad tara najal kõõluvatest koolitüdrukutest, kellest üks teeb ülejäänud kahest põlenud maja taustal pilti. Nutitelefoni ekraan ei ole vastu päikest teab mis ere. „Oota, ma teen mitu tükki,” teatab pildistaja, et kindlustada korralikud kaadrid.

Samal ajal sihivad põlenud maja ka pressifotograafide suured teleobjektiivid. Neid omakorda sihivad veel ühed objektiivid – Haapsalu avatud noortekeskuse maja teiselt korruselt pildistavad ajakirjanikke noortekeskuse asukad. Põleng ja häving on äratanud pildistamishuvi ka nendes, kellest seda kõige vähem ootaks: hallis mantlis ja elegantse heegeldatud valge baretiga vanem daam astub lastekodu kõrvalvärava juurde, kus on maas rohkem kui sadakond leinaküünalt. Ta avab hoolikalt ridiküli ja võtab välja veel oma küünla – kauapõleva õliküünla, mis kaunistatud musta lindiga. Otsib küünlale teiste vahel koha ja süütab selle. Siis aga vaatab justnagu veidi häbelikult ringi ja õngitseb käekotist välja „seebikarbi”. Ta tõstab ilmselt veel filmile pildistava väikese fotoaparaadi silma ette ja klõpsab mõned pildid esmalt küünaldest ja siis põlenud majast. Siis paneb ta aparaadi kotti tagasi, vaatab maja mõnda aega tõsiselt ja astub siis minema.

Kella ühe paiku tuleb õnnetuspaiga asukaid külastama Peterburist tagasi tõtanud president Toomas Hendrik Ilves. Lastekodu väravate ette kogunenud ajakirjanikud ootavad presidenti vaikides. Lume krudinal peatuvad autod ja president astub välja. Endiselt vaikides koonduvad ajakirjanikud tema ümber, kuid president ei tee neist välja, ta vaatab vaikides üle ajakirjanike peade autokorteeži poole. Pilgud saadavad teda. Ühest autost väljub kaitseväeülikonnas mees, kes valget pappkarpi käes hoides presidendi juurde jookseb. Riigipea pöörab seepeale pilgu lastekodu poole ja astub sirgel seljal, saatjad järel põlenud hoone poole. Ajakirjanike summ järgneb talle endiselt vaikides; see on hetk nagu Kaurismäki filmist. Riigipealt ei küsita midagi, sest teada on, et tal ei saa olla vastust kõige tähtsamale küsimusele: kuidas see õnnetus juhtuda sai ja mida teha, et enam ei juhtuks? President Ilves veedab õnnetuspaigas ja selle naabermajas, kuhu tulekahjust pääsenud lapsed viidi, pool tundi. Sümboolne riiklik tähelepanu ja lohutus: te ei ole üksi, teile mõeldakse.

Mõni vanem ei teagi

Lääne maavanem Neeme Suur tunnistas, et veel eile pärastlõunaks ei olnud kõigi hukkunute vanemad juhtunust teadlikud. „Kolmel hukkunud lapsel ei olnud vanemaid, seitsmel lapsel oli. Paari vanemaga, kes on välismaal, ei ole veel ühendust saadud,” ütles Suur eile.

Loe veel

Veidi hiljem saabusid lastekodu juurde ühe põlengust pääsenud lapse vanemad. Mees kandis käes torti, naine kahte lapsetekki. „Öö otsa ei ole maganud, hommikul hakkasime kohe tulema,” ütles end Annaks nimetanud naine. Tema laps pääses üle noatera:  ajuvigastusega sündinud laps ei suuda ise käia ega istuda ning ka tema oli väikelastekodu liikumisvõimetute laste osakonnas. „Meil ei olnud tema eest võimalik hoolt kanda, nii et on väga hea, et siin on selline koht. Mul oli alati süda rahul, et temaga on kõik korras,” rääkis naine pisarsilmi ja lisas, et käis last vaatamas nii sageli kui võimalik – kaks korda aastas vähemalt. Nad astuvad noortekodusse oma pääsenud last tervitama.

Lapse ja vanemate taaskohtumine on rõõmus sündmus, kuid sel nädalal ootab ees kümme kurba sündmust, kümme matust. Ühist matuseteenistust ei tule, kuid eile õhtul peeti laste mälestuseks Haapsalu toomkirikus teenistus, kus teenis peapiiskop Andres Põder. Matused korraldab iga lapse aga pere oma meelt mööda ja neile kolmele lapsele, kellel peret polnud, korraldab matused kohalik omavalitsus sotsiaalministeeriumi rahalisel toel. Lääne maavanema Neeme Suure sõnul peetakse matused ilmselt selle nädala lõpupoole. Tules hukkunud lastekodukasvandikest kaks olid täiskasvanud hoolealused, ülejäänud kaheksa olid lapsed vanuses kuni 16 aastat. Noorim hukkunu oli vaid seitsmeaastane.

Tulekahju põhjused ei olnud eile veel selged. „Kriminaaluurijate grupp ütleb, et homseks [tänaseks – toim] võiksid olla täpsemad andmed,” ütles Neeme Suur ja lisas, et kuigi ekspertiisid tehakse nii kiiresti kui võimalik, võib lõppjärelduste valmimine võtta aega vähemalt kuu aega.

Senikaua, kuni õnnetuse põhjustes ei ole selgust, kütavad inimeste meeli vandenõuteooriad. „Asi on selles, et maja on ehitatud metsa sisse. Kui puu juured ulatuvad maja alla, siis maja hävib varem või hiljem,” kinnitas üks põlenud maja silmitsenud vanaproua, kes oma teooriat jagas lahkesti kõigiga, kes kuulata jaksasid.

Lastekodu aia ümber käivate inimeste käest kuuleb teisigi versioone põlengu tekkepõhjustest – lastekodu kasvandikud ise mängisid tikkudega, endine kasvandik süütas hoone, keegi kolmas isik süütas hoone või et toas oli lahtine tuleallikas, näiteks küünal. Raske on öelda, kas põlengu põhjuste üle spekuleerijad on lihtsalt uudishimulikud või otsivad nad süüdlast selleks, et endal oleks kergem kurbust kanda.

Kommentaar

Kalev Timberg

päästeameti juht

Ideaalvariandis võiks olla nõutud puidust ohutum hooneklass, automaatsed kustutusseadmed ja erilised evakuatsiooniteed. Tuleohutus on poliitilise prioriteedi seadmise küsimus. Selleks, et tuleohutust suurendada, tuleb kusagilt mujalt raha võtta. Kui raha on vähe, siis seatakse need kulutused, mis on seotud vähetõenäoliste sündmustega, sellisesse pehmesse nimekirja. Kui võimalikud kahjud kokku arvutada, on võimalik praeguse olukorra parandamiseks teha etapiviisiline plaan.

Kui päästeamet nõuab karmimaid eeskirju, siis alati küsitakse, kas see nõudmine on ikka vajalik. Kuigi väikelastekodus oli 19. jaanuaril läbi viidud kontroll ja inimesed olid ette valmistatud, polnud mul õigus, kui ütlesin eile pressikonverentsil, et ohutuse tagamiseks oli kõik tehtud – muidu poleks seda kohutavat õnnetust juhtunud.

Presidendi peol jääb tants ära

•• Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ja Evelin Ilves teatasid eile, et presidendi vastuvõtul tantsu ei toimu.

•• „Eesti rahvas on alati oma riigi sünnipäeva pidanud, ka rasketel hetkedel. Tänavu teeme seda hillitsetumalt kui tavaliselt. Õhtuse vastuvõtu peoperemehe ja -perenaisena peame loomulikuks, et tänavu Estonias korraldataval vastuvõtul  jääb tants ära,” teatasid president ja Evelin Ilves.

Avatud on kaastunderaamat

•• Sotsiaalministeeriumi fuajees on avatud kaastunderaamat, kuhu kõik soovijad saavad jätta oma sissekande, et mälestada 20. veebruaril 2011 Haapsalu lastekodu põlengus hukkunud lapsi.

•• Kaastunderaamatusse saab sissekandeid teha 23. veebruari õhtuni. Samuti on võimalik oma kaastundeavaldused jätta sotsiaalministeeriumi Facebooki kontole.

Välisministrid olid leinaseisakus

•• Eilne Euroopa Liidu välisministrite kohtumine Brüsselis algas leinaseisakuga Haapsalu väikelastekodu põlengus hukkunute mälestuseks.

•• Välisministeerium avaldab kaastunnet Haapsalu väikelastekodus pühapäeval puhkenud tulekahjus hukkunute omastele.

•• President Toomas Hendrik Ilvesele saatis eile kaastundeavalduse ka Venemaa president Dmitri Medvedev.

Kui võimalik, aita

Lastekodu pangarekvisiidid:

Rahandusministeeriumi a/a 10220028801019

Viitenumber: 2500021228

UNICEF-i annetuskontod:

UNICEF Eesti Rahvuskomitee

märksõna „Haapsalu lapsed”:

Swedbank: 221049382034

SEB pank: 10052039502009

Sampo pank: 33202995003

Muud abipakkumised:

Haapsalu sotsiaalmaja juhataja Kaja Rootare, info: 473 5065

Lääne päästekeskuse ülem Ivar Kaldasaun: meil on alamehitatus

Viiel kuul aastas poleks Haapsalu komando saanud kohe täisbrigaadi välja saata.

Majanduskriisi ajal regulaarselt üle elatud kärped viisid päästeameti pühapäevase tulekahju ajal olukorda, kus Risti päästekomandost asusid esmalt teele kaks tuletõrjujat, kuid paakauto koduses valves olnud päästeametnikuga asus teele alles hiljem.

Ainult tänu juhusele oli Haapsalu päästekomandos sel päeval kohal täiskomplekt päästeteenistujaid.

Lääne-Eesti päästekeskuse juhi Ivar Kaldasauna sõnul oleks üks koju saadetud päästja vähendanud aga päästevõimekust tunduvalt.

„Kõige lihtsam on tuua Risti näide, kus kaks meest välja sõitsid ja kolmas mees paagiga järele sõitis. Kaks meest poleks saanud suitsusukeldumist teha, sest selleks on vaja vähemalt kolme päästjat, ja nendel päevadel, mil Risti päästekomandos on vähem inimesi, on nende päästevõimekus niivõrd palju väiksem,” sõnas Kaldasaun.

Keskmiselt on aga aastas koguni viie kuu jagu päevi, mil Haapsalu päästekomando täies kustutusvalmiduses pole. Probleem seisneb aga möödunud aastate kärbetes, mis ei luba enam päästetöötajatele lisatundide tõttu maksta ja nii ei suudetagi ka alamehitatuse tõttu iga päev kõiki mehi tööle saada. „See sõltub eelkõige tehtavatest graafikutest ja see viis kuud on arvestuslik, kuna selle sees on arvestatud päästjate haiguspäevad ja koolitused,” lisas Kaldasaun. „See on arvestuslik maksimum, kuid see võib tulla 4–4,5 kuu peale.”

Olukorra parandamiseks üritab päästeamet planeerida graafikuid sedaviisi, et kahes kõrvuti asetsevas päästekomandos oleks vähemalt ühes täiskomplekt teenistujaid. „Meil on rahakott masuga nii õhuke ja inimestele juurde maksta ei saa, mis sellise olukorra on ka teinud,” tõdes ta paratamatust.

Kõrgendatud ohuaste

Kaldasaun ei soovi tulekahju põhjuste ja muude faktidega spekuleerida, kuid tunnustab lastekodu kollektiivi, kes esimese asjana teavitasid päästeametit ega asunud ise paksus suitsus hoolealuseid päästma. „Objektil on niivõrd kõrgendatud ohuaste, siis peab esmalt teavitama, sest ilma kaitsevahenditeta polnud võimalik põlenguruumidest kedagi evakueerida ja asudes evakueerima teistest ruumidest inimesi, toimis personal igati õigesti,” ütles Kaldasaun. „Levikumaatriks pannakse alles kokku, kuid on selge, et tulekahju ei saanud algust viis minutit enne päästjate saabumist, aga kui palju ajaliselt seal midagi põles, on veel võimatu öelda.”

Niivõrd traagiline tuleõnnetus on ka päästetöötajatele täiesti erakordne.