Sellest aastast tegutseb ravimikomisjon haigekassa juures, kus on nüüd otsustatud, et komisjoni liikmed peavad end huvide konflikti vältimiseks taandama. „Peame väga oluliseks tagada ravimikomisjoni töö läbipaistvus ja usaldusväärsus. Huvide konflikti vältimisel on väga suur vastutus igal komisjoni liikmel oma huvisid deklareerides, et kõik olulised organisatsioonid oleksid nimetatud,” selgitas haigekassa kõneisik Katrin Romanenkov. „Ravimikomisjoni liikmed peaksid koosolekutel end vajalikul hetkel otsustusprotsessist taandama.” Seega peaks patsientide liit end taandama, kui arutluse alla tuleb liidu sponsori ravim.

„Suur vastutus lasub komisjoni juhil, kellel tuleb potentsiaalsele huvide konfliktile tähelepanu juhtida ja paluda komisjoni liikmel end aruteludest või hääletamisest taandada,” lisas Romanenkov.

Uue korra järgi palutakse kõigil komisjoni liikmetel kirjalikult deklareerida kõik organisatsioonid, kellega nad on seotud. Juriidilistel põhjustel ei saa haigekassa avaldada, kes on mida deklareerinud.

Eraisikute annetused

Patsientide liidu juhatuse liige Kadri Tammepuu ütles, et nad tahavad haigekassalt järgmisel istungil taandamise nõuete kohta kuulda, enne ta küsimust ei kommenteeri.

Kui Eesti Päevaleht küsis varem Tammepuult, kust tuleb nende organisatsiooni tulu, vastas ta firmade loeteluga, kuhu kuulusid ka rahvusvahelised ravimitootjad ja Südameapteegi ketti pidav Pharma Holding OÜ. Hiljem haigekassa seisukohta selgitades väitis Tammepuu, et kulu kaetakse ka eraisikute annetustest. Kes need eraisikud on, pole tema sõnul vaja avaldada. Ravimitootjate rahaannetusi kasutavat liit sihtotstarbeliselt ürituste korraldamiseks.

Huvikaitseühingud peavad suutma tõendada, et nad esindavad sihtgrupi huve ja neil on sellekohased eksperditeadmised.

Ja selgitus, kuidas kujunevad seisukohad, mida liit seaduseelnõude juures patsiente esindades edastab, jäi abstraktseks ka pärast mitu korda küsimist. „Kujundame seisukohad oma parema äranägemise järgi. Arutame nõukoja ja tuttavatega,” märkis Tammepuu. Ta möönis, et neil ei ole representatiivset võrgustikku, mis koondaks patsientide ja nende liidu liikmete arvamusi, et nende järgi liidu üldarvamus kujundada.

Üllatavalt väitis Tammepuu nüüd, et nad ei esindagi Eesti patsiente. Nad polevat esindusfunktsiooni taotlenud ega tea, miks sotsiaalministeerium on neid kaasanud. „Meie oleme väike patsiendiorganisatsioon. Me ei ole end kuhugi toppinud,” väitis Tammepuu.

Kõik peab olema läbipaistev

„Kõik sellised tegevused peavad olema läbipaistvad. Huvide konflikti tekkimise võimalust ei tohi olla,” rõhutas MTÜ Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Lii Ramjalg. „Vahel on vältimatu huvide konflikt, siis aitab selge ja läbipaistev tegevus. Esindusorganisatsioonil tuleb teatada, kuidas ühte või teist otsust kujundatakse, nii et on võimalik samm-sammult näidata, miks selline otsus tehti,” sõnas Ramjalg.

„Siin on näha huvide konflikti ohtu ega ole piisavalt tagatud lähtumine sihtgrupi huvide esindamise eesmärgist,” märkis SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital juhataja Agu Laius. Tema sõnul tekib avalikkusel küsimus, kas toetustega kaasnes ka rahastajate nõudmisi.

Ka Laiuse sõnutsi on esmane anda toetuste vastuvõtmisest ise avalikult teada. „Sellest peavad teavitatud olema nii sihtrühma liikmed kui ka ühingu partnerid. See oleks pidanud olema kokku lepitud ka rahastajatega,” lausus Laius. „Huvikaitseühingud peavad suutma tõendada, et nad tõesti esindavad sihtgrupi huve ja neil on sellekohased eksperditeadmised. Tundub, et antud ühing ei ole vaevunud seda osa oma tööst välja arendama või selgelt defineerima.”

Huvikaitseühingute rahastusest rääkides ütles Laius, et ministeeriumid peaksid korraldama strateegiliste partnerite avalikud konkursid ja andma nende võitjatele kolme- kuni viieaastase püsirahastuse. Äriühingutel on Laiuse sõnul hea tahte toetuste andmise eesmärgil võimalik teha koostööd mõne rahastamiseks loodud asutusega seal vastava allfondi käivitamiseks. „Nii tagatakse ka huvide konflikti ohu oluline vähendamine.”

Sotsiaalministeerium rahastab püsivalt ainult konkreetse haiguse põhiseid huvikaitseorganisatsioone SA Eesti Puuetega Inimeste Fond kaudu. Üldpädevusega patsientide esindusorganisatsioonid nagu patsientide liit püsirahastust ei saa. Nad võivad esitada oma projekte hasartmängumaksu nõukogule.