Hiinlased nõudlevad äriharidust


Hiinlased nõudlevad  äriharidust
Pille-Riin Purje

Eesti kommertskoolis (EBS) alustavad täna kaheaastast õppetööd 14 Hiina magistrandi, kes loodavad siit saadud teadmiste abil parandada oma väljavaateid tööjõuturul.

“See on Eesti hariduse eksport puhtal kujul,” lausus Endel Laanvee, Estonian Business Schooli prorektor rahvusvaheliste suhete alal. “Tükk aega on otsitud seda märksõna, millega võiks Eesti minna maailma ehk otsitakse Eesti Nokiat. See siin on märk sellest, et Eesti haridus on konkurentsivõimeline välismaal.”

Hiinas haldusjuhtimist õppinud Linjia sõnul avaradab EBSi magistriprogrammi läbimine tema võimalusi tulevikus. Tema jaoks ei ole siiski praegu oluline mõelda, kas kool on hüppelauaks Euroopa tööturule või läheb ta tööle Hiinasse. “Ma ei mõtle praegu nendele asjadele, minu jaoks on olulisim saada siit magistrikraad. Teistele asjadele mõtlen alles pärast lõpetamist.”

“Õpingud EBS-is on intensiivsed,” kinnitas Hiina-programmi õppekonsultant Silja Mägi, “alustame kohe inglise keelega, et kui tudengid kahe aasta pärast lõpetavad, siis peaksid nad inglise keelt vabalt rääkima.”

Tänasest alates iga päev kella üheksast neljani õppivate hiinlaste tunniplaanis on sissejuhataval suvesemestril peamiselt inglise ärikeel, eesti keel, arvuti, majanduse alused ning ka taustainfo Eesti kohta. “See on tegelikult mõnes mõttes selline ellujäämiskursus, et teada saada sellest riigist, kus nad kaks aastat elavad,” lisas Mägi.

Ellujäämiskursus on hiinlaste jaoks ka Eestis toime tulemine, sest nad elavad siin omal käel ning ka õppemaksu raha on nende endi kogutud.

Endel Laanvee sõnul aitab haridusprojekt Eestil Hiinas ning Aasias turgu leida ning Hiina magistrandidega tegelemine on selleks sobivaks sillaks. “Lääne turg on ju suhteliselt kitsas ja sinna on raske jalga ukse vahele saada, see õnnestub tugevatel, aga vähestel” sõnas ta. “Aga need on noore ärimaailma esindajad, kes siia tulevad. Ja kui nemad on kaks aastat siin Eestis olnud ja õpivad Eesti majandust, äri, pangandust ja rahandust, omavad ettevõtete praktikat ning sidemeid kaubandus- ja tööstuskojaga, siis arvan, et neid sidemeid kasutatakse Eestis ära.”

Hiina magistriprogrammi ühe algataja ja koordinaatori, professor Albert Chi sõnul on magistrandide koolitamine Eestis koostöö Hiina ja Euroopa turu vahel. 1999. aasta statistika kohaselt vajab Hiina aastas 170 000 magistrikraadiga professionaali, kuid Hiina koolisüsteem ei suuda neid vajadusi täita.

Enamik magistrande on pärit Hiina ühest kiiremini arenenud piirkonnast, 86 miljonilise elanikuga Shangdoni provintsist. Mitmel neist on juhina töötamise kogemus või nad on töötanud kõrgepalgaliste spetsialistidena rahvusvahelistes ettevõtetes Hiinas.