Memoriaali sihtasutuse juhataja Lee Edwards kinnitas Eesti Päevalehele, et Ilvesest sai niiviisi esimene riigipea pärast avamist, kes mälestusmärki külastas.

“Selles on midagi väga tähendusrikast. USA ei tunnustanud kunagi teie okupatsiooni ja allasurumist,” kõneles ta. “Kui sobilik, et just Eesti president on täna siin.”

Memoriaalis seisab postamendi otsas pronksi valatuna sama paberist demokraatiajumalanna, mille 1989. aasta Taevase rahu väljaku protestide ajal lömastasid Pekingis tankid. Hiina juhib 65 miljoni hukkunuga ka kaugelt kommunismiohvrite edetabelit.

Mälestusmärk läks maksma 900 000 dollarit, millest kaks kolmandikku koguti eraannetustest. Talle koha otsimine võttis Washingtoni ruumikitsikuse tõttu aastaid, kuid praegune asukoht on muljetavaldav: sealt avaneb üks paremaid vaateid USA Kongressile Kapitooliumimäel.