Inimtegevus muudab kliimat pöördumatult, sellega tuleb hakata tegelema nüüd ja kohe
Järgmise aasta alguses valmib Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava. Selline strateegia on juba 20 Euroopa Liidu riigil. Eri uurimisasutused on kava koostamise kallal juba pikalt töötanud ja nüüdseks on valminud raport „Eesti tuleviku kliimastsenaariumid 2100”.
Eesti kliima muutub uurijate teatel sajandi lõpuks neljas peamises aspektis: keskmine õhutemperatuur tõuseb, sademete hulk suureneb, merevee tase tõuseb ja tormid sagenevad. Laias laastus on meie tulevik üsna vesine. Ees ootavad pehmed talved ja kuumalainetega suved. „Eesti tuleviku kliimastsenaariumid 2100” uurimisgrupi liige Kai Rosin rahustas, et muutused toimuvad sujuvalt. Olgugi et pikas perspektiivis on Eestis talviti järjest vähem lund, võib suuski siiski veel osta. „Kõige olulisem mõte on see, et me ei räägiks enam kliimamuutustega kohanemisest, vaid planeerimisest,” ütles Rosin.
Niisiis vajab Eesti põhjalikku plaani, et kliimamuutustega hakkama saada. Riik/omavalitsused ja erasektor peavad tegutsema koos kõigis piir- ja valdkondades, mida muutused kõige rohkem mõjutavad. Näiteks Pärnu linnas, mida ähvardavad merevee tõusmise tõttu üleujutused. „Kas 2005. aasta Pärnu üleujutusest on õpitud? Ikka ehitatakse elamuid piirkondadesse, mille kohta on teada, et seal on suur üleujutusrisk,” juhtis Rosin tähelepanu aspektile, millega on vaja tegeleda.
Miks on prognoosid nii erinevad?
Eesti kliima tulevikustsenaariumid on koostatud Taani, Rootsi ja Hollandi teadlaste andmete põhjal. Pärast raporti sirvimist tuleb tõdeda, et neil on Eesti kohta kohati sootuks erinevad tulemused ja visioonid. Näiteks prognoosivad ühe riigi teadlased Eestisse eriti sooja märtsikuud, samal ajal kui teised on märksa tagasihoidlikumad. „Kliima modelleerimine on suhteliselt noor ja kiiresti arenev teadusvaldkond. Ei ole ühte kindlat kriteeriumit, mille järgi üht mudelit teistele eelistada,” selgitas „Eesti tuleviku kliimastsenaariumid 2100” uurimisgrupi liige Andres Luhamaa.
Prognoosid ja tulevikustsenaariumid on siiski kõigest lihtsustatud näited tegelikkusest. Paratamatult tekib küsimus, kui usaldusväärsed need üldse on. „Lähipäevade ilmaprognoosid on tänapäeval üsna täpsed, meil ennustatakse ilma üle 90% õigesti,” sõnas Rosin. Pikemaajaliste ilmaprognooside puhul on asi märksa keerukam. Rosina sõnul kasutatakse pikemaajalise ilma prognoosimiseks 30-aastast tsüklit. Sel juhul on piisavalt pikk võrdlusperiood ja saab teha üldistusi, sest erandlikke aastaid tuleb ikka ette.