Jääga ummistunud Pärnu jõgi uputas Sindis jälle elurajooni
Eile hommikul juhtuski see, mida oli kardetud: jõevesi tulvas taas elurajooni Auli ja Pardi tänava majadesse, nii et alumistel korrustel oli vett poolde säärde. Kuna majade vahel voolama hakanud vesi ulatus täiskasvanuil kohati lausa vööni ja triivivate jäätükkidega veevool oli üsna tugev, ei tihanud ühe maja rahvas omal käel kuivale maale tulla. Hommikul kella üheksa paiku kutsuti kohale päästjad, kes aitasid paadiga kuivale maale ühtekokku viis inimest ja ühe koera.
Autod viidi muidugi aegsasti eemale ja samuti tõsteti juba eelmisel õhtul päästjate soovitusel tubades asjad vee eest kuhugi kõrgemale.
Vesi valgus luhale
Kui Eesti Päevaleht hommikul kella üheteistkümne paiku sündmuskohale jõuab, toovad päästjad parasjagu kedagi ühest majast paadiga kaldale. Paadi kõrval kõndivatel päästjatel on vesi üle põlve. Kohalikud, kes vette uppunud teeotsal asja jälgivad, suhtuvad ajakirjanikesse tõrjuvalt – keegi ei taha meiega tegemist teha.
Eemal üksildaselt vette jäänud maja tagant paistab kogu häda põhjus: allavoolu tulnud jää on jõesängi paksult ummistanud. Kuna suurveele seetõttu tavapärases sängis enam ruumi ei jätkunud, valguski vesi uut vooluteed otsides madalavõitu jõeluhale ja sellele kerkinud Linnuriigi elurajooni majade vahele.
„Oleme siinkandis seitse-kaheksa aastat elanud, olime siin ühed esimesed asukad,” räägib anonüümsust palunud naisterahvas, kes oli otsustanud perega öö siiski vette jäänud elumaja teisel korrusel veeta. Enda sõnul tal vee ees kartust polnud, sest ka mullu tuli tema perel üleujutusega rinda pista. „Sellist asja ei osanud me siia tulles karta – koht on ju ilus, omaette.”
Ta ei tundugi ahastuses olevat, kui vaatab nüüd kaldalt oma vetevalda jäänud kodu, mille trepi eest jääpangad mööda triivivad. Kevadistest uputustest on saanud Linnuriigi elurajooni rahva elu omamoodi lahutamatu osa. Vähemalt nende jaoks, kes on selles elurajoonis elanud kauem kui aasta.
Pealegi on ju lootus, et nii nagu varasematel kordadel, tuleb kindlustusselts ka seekord hädalistele appi uputusega seotud kahjusid korvama.
Kui esimesel uputuseaastal olid nii kohalikud elanikud kui ka kohalik võim üleujutusest omajagu šokeeritud, teadmata, mida kohe ette võtta, siis kolme aastaga on asjad paika loksunud ja kõik teavad, kuidas käituda.
Lääne päästekeskuse juhataja Ivar Kaldasaun nendib pärast väikese päästeoperatsiooni lõppu, et veetase on selles kandis varemgi kerkinud, kuid nii kõrgele kui nüüd pole see veel kunagi tõusnud. Seekord on vesi tubadesse tunginud ka majades, mis on varem uputusest pääsenud.
Kaldasaun annab mõista, et tegelikult polegi praegu midagi targemat teha kui oodata, millal jäätropp lõpuks laguneb. Arvestades, et ummistus on kilomeetrite pikkune ja jää pole stabiilne, pole võimalik seda ei õhkida ega mõnel muul moel harutada.
„Jää liikumine on ju täiesti ettearvamatu,” osutab ta, et võimatu on veetaseme edasist käitumist prognoosida.
Juba kolmandat kevadet järjest Sindi Linnuriigi elurajooni jõeäärseid tänavaid kimbutav uputus tuleneb Kaldasauna sõnul sellest, et kevadeti pole jääkaas mingil põhjusel Pärnu jõe suudmest kadunud. Nii kui suurvesi ja jää on allavoolu tulema hakanud, on kohe tekkinud tropp.
Sindi linnapea Marko Šorin kinnitab, et omavalitsus on valmis kõigile Linnuriigi hädalistele, kel uputuse tõttu ulualust pole, majutuse korraldama. Vähemalt hommikul polnud veel kellelgi vaja seda võimalust kasutada.
Kas Sindi linnal on kavas teha midagi Linnuriigi elurajooni vee eest kaitsmiseks?
„Loomulikult ei ole sel ju mõtet, kui järgmisel aastal konstateerime jõe kaldal jälle fakti, et vesi on varasemast kõrgem ning kui palju see jälle kahju on teinud,” vastab Šorin.
Linnapea sõnutsi sõltub omavalitsuse edasine tegevus valmimas olevast eksperdihinnangust, mis vaeb, kuidas elurajooni tulvavee eest kaitsta. Sellest peaks selguma, kas tasuks näiteks elurajoonist allavoolu keset jõge jäävate Tindisaarte juures jõepõhja süvendada või tuleks tõesti kaitsevall rajada. „Vall peaks olema poolteist kuni kaks meetrit kõrge ning alt nelja-viie meetri laiune ehk see oleks päris suur töö,” kirjeldab Šorin.
Šorin ise kahtleb valli sobilikkuses. Kui näiteks Hollandis on inimesi ja elumaju niimoodi edukalt tõusva merevee eest kaitstud, siis Linnuriigis on olukord hoopis teine. „Siin on ju tegu voolava veega, kus liiguvad ka jääpangad,” märgib ta.
Eile õhtupoole hakkas vesi Linnuriigi üleujutuspiirkonnas tasapisi alanema ja langes päeva lõpuks umbes kümne sentimeetri võrra. Ent päästjad ei välistanud võimalust, et veetase võib uuesti kerkida, sest jõe ummistanud jää käitumine on ettearvamatu.
Peale Linnuriigi piirkonna hoiab Lääne päästekeskus veetaseme kõikumisel pidevalt silma peal ka Surju kandis.
Päästekeskus on hoiatanud, et kuna jää võib kuhjuda mujalgi Pärnu jõe alamjooksul, tuleb jõeäärsete majade elanikel valmistuda võimalikuks kodust lahkumiseks ja majade kaitsmiseks. Ohus on Pärnu lahte suubuvate jõgede äärsed asumid Torist Pärnuni.
Keskus soovitas selle piirkonna jõeäärsetel elanikel mõelda võimalikule alternatiivsele majutuskohale ja esmatarvilikele esemetele, mis endaga kaasa võtta, ning viia väärtuslikum sisustus maja kõrgematele korrustele. Kui vesi hakkab majja tungima, tuleb kindlasti majast elekter välja lülitada.
