Jaekaubanduses ringleva välisvaluuta kogust ei tea keegi
Rahandusministeerium ega ka keskpank ei oma mingit ülevaadet selle kohta kui palju jaekaubanduses eurode või muu valuutaga tehinguid sooritatakse. Eesti rahaseadus näeb aga ette, et ainuke seaduslik maksevahend Eesti Vabariigis on kroon.
„Rahaseaduse tähenduses on oluline eelkõige see, et seadusliku maksevahendiga saaks igal pool Eesti Vabariigi territooriumil maksta ehk seadusliku maksevahendi vastuvõtmisest keeldumine on karistatav,“ selgitas Ingrid Mitt Eesti Panga avalike suhete büroost.
„Ühelgi kaupmehel ei ole õigust keelduda vastu võtmast Eesti kroone ning keeldumise korral võib politsei või tarbijakaitseamet karistada keeldujat rahatrahviga,“ lisas ta.
Mitt lisas, et kõikide teiste vääringute näiteks euro või jaapani jeeni vastuvõtmine ei ole kaupmehele kohustuslik, kuid lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt võivad pooled vabalt valida tehingu rahalise kohustuse vääringu.
Seega on poolte kokkuleppel võimalik ka eurode ja muude vääringute kasutamine kaupade ja teenuste eest tasumisel.
Eelnevast võib järeldada, et kuigi seaduse järgi on Eestis ainuke seaduslik maksevahend kroon, võib kliendi ning kaupmehe vahelise kokkuleppe korral tehingu läbi viia ükskõik, millises valuutas.
