Ma ei tea, kas neid on nii palju. Kõik sellised sotsiaalsed grupid, kes tunnevad end ühiskonnas allasurutuna, on enamasti väga häälekad. See on nende ainuke võimalus kuhugi jõuda. Seda on juhtunud nii kristlaste, homoseksuaalsete inimeste, naiste, kõikide selliste sotsiaalsete gruppide puhul, kes tunnevad, et neid on kõrvale jäetud. Kui nad hakkavad oma õiguste eest võitlema, tekib ühiskonnas reaktsioon, sest see kõigutab ühiskondlikku tasakaalu.

Kuidas puutub see EKRE-sse?


Enamik EKRE 99 000 valijast tunneb ängi. Nad ei ole rahul sellega, mis Eesti ühiskonnas toimub. Võib-olla osa neist peaksid olema rahulolematud hoopis iseendaga. Enamik inimesi kannab enda saamatuse ja suutmatuse üle teistele. See sotsiaalne grupp on hästi juhitud ja nüüd nad tahavad, et keegi seisaks nende õiguste eest.

Kui inimesel on vähese hariduse tõttu madal palk või on lähisuhted ebaõnnestunud ja lapsed ei käi külas, siis ei saa ju seda probleemi lahendada poliitikud.


Ühest küljest jah. Aga teisest küljest, kui vaatame näiteks Reformierakonna toetajate erutust, siis nemad kardavad ka väga, et äkki nende edulugu ei jätku sellisel moel. Äkki nad ei saagi enam homme ühe telefonikõnega nõuda endale seda või teist. Siis tekib täpselt sama asi. Siis nad äkki ei saagi enam end ise aidata.