Jüri teine avar tegutsemisväli, vastandina eelmisele teemale, oli positiivsete kirjatükkide kaunistamine tööeesrindlaste-novaatorite portreedega.

Jürit jagus ka ajalehe Noorte Hääl juurde. Sageli nägi lugeja selle esiküljel suurepinnalisi portreekompositsioone, mis olid oskuslikult tervikuks seatud mõne detailiga töökeskkonnast: tööriista või -vahendiga.

Oskas inimest näha. Eesrindlikud noored said olla ainult kommunistlikud noored ja Rahva Hääl oli omakorda kõike muud kui rahva hääl. Jüri aga oli oma tõekspidamiste ja loominguga just hääl rahva hulgast. Muidugi tekkisid käärid – ühel pool Jüri ning teisel toimetaja ja tsensor. Tolles võitluses pidi Jüri sageli kibestudes alla jääma ning perekonnale mõeldes edasi töötama.

Hoopis kestvamad kui ajalehtedes avaldatu on aga tema loodud eksliibrised, valdavalt portree-eksliibrised, mis on leidnud väärilise koha tuhandetesse raamatutesse kleebituna. Tema loodud umbes kakssada eksliibrist on kõik kordumatud. Peale selle on eksliibristel avar levikuala kollektsionääride kogudes. Nii leidub Jüri Keremi joonistatud eksliibriseid kümnetes riikides sadades kogudes.

Nagu tööeesrindlaste portreede joonistamiselgi, peab kunstnik ka eksliibrise tegemisel lühiajalisel vaatlusel tabama portreteeritava isikupäraseima, temale omaseima joone, ja oskama selle joonistusse panna. Ja see on Jüril alati õnnestunud. Ka eksliibrise puhul kasutas ta lisaks portreele veel midagi omanikule ainuomast, isikupärast. On siis tegu mõne eseme, ehitise või ka pikantse sümboliga (näiteks olümpiavõitja Erika Salumäe portree-eksliibrisel ilutseb üle-eelmisest sajandist pärit jalgratas, muhe ja humoorikas). Reaalsetest või sümboolsetest kujunditest tema eksliibristel võiks nimetada veel fotoaparaati, purjelaeva, orelivilesid, uunikumautot, raamatut, vappe, lilleõisi, rahvuslikku vöökirja, mesilasi, geomeetrilisi kujundeid ja üht-teist antiikmütoloogiast.

Oskuslikult tabas ta nende ridade kirjutaja eksliibrise. Eksliibrisel on ta nimisõnalise perekonnanime asendanud joonisega sellest – nii on sündinud nimesümboolikaga portree-eksliibris, mille üle olen üliõnnelik ja surmani tänulik.

Jüri on loonud kaksikportreedega sümpaatseid eksliibriseid abielupaaridele ning ka kaks kolmikportreega eksliibrist, kus kõik portreed on omanikust endast eri vaatenurkadest – seega eripalgelised. Mõlemad nimetatud eksliibrised on loodud naissoo esindajatele. Üks neist näitleja Ita Everile.

Kašpirovski vaimustus Jüri joonistusest. 1990. aastal lõi laineid sensitiiv Anatoli Kašpirovski, kes sai laialt tuntuks eelkõige teleseansside seeriaga. Hiljem külastas ta mitmeid paiku maailmas, kus organiseeriti tema kohtumisi rahvaga. Kahel korral käis ta ka Tartus. Teisel korral, 1993. aastal, oli ta kohapeal neli päeva. Kuna ühel päeval kohtusin temaga Park hotelli õuel, võtsin teisel päeval ettenägelikult kaasa ühe (raamitud ja klaasitud) Jüri joonistuse Kašpirovskist, et see talle kinkida.

Kašpirovskile meeldis Jüri valmistatud portree väga. Kui olin talle lühidalt rääkinud, kes on pildi autor, kus ta elab ning mida teeb, tundis Kašpirovski huvi, kas see pilt on ka kusagil avaldatud.

Samal õhtul, võtnud kodus kätte ajalehe, kangestusin – keskajalehe kultuurilehekülje paremas ülanurgas seisis Jüri nekroloog. Mina olin aga mõttes olnud just järgmisel kohtumisel Jüriga ja jaganud temaga Kašpirovski kiitust ja rõõmu Jüri loodud portree üle.

Jüri elutee katkes traagiliselt, kui ta oli ainult 50-aastane. Sellest möödub tänavu hilissuvel ümmargune kümme aastat.

Jüri Kerem sündis 24. aprillil 1943. aastal Tallinnas. 1968. aastal lõpetas ta Tallinna Pedagoogilise Instituudi joonistusõpetaja kutsetunnistusega. Huvi ja annet joonistamiseks oli Jüril juba varakult. Nii kujuneski, et esimesed eksliibrised valmisid tal juba keskkoolipäevil, linoollõikes. Mõned korrad proovis ta ka söövitust ja värvilist linooltehnikat, kuid jäi pärast katsetusi truuks tušijoonisele.

Inimesena oli ta südamlik, tagasihoidlik, lihtne ja sõbralik. Oma loodud tööde tõmmistesse ja ka originaaljoonistustesse suhtus ta mänglevalt, kergelt, otse hoolimatult, loovutades neid kergelt huvilistele või soovijatele, kes need loomulikult suure tänuga vastu võtsid.