„Otsustasime sel aastal toetada neid lasterikkaid peresid, kes eelmise aasta taotlusvoorus vastasid küll kõigile tingimustele, kuid jäid raha puudumise tõttu eelmisel aastal toetusest ilma,“ kommenteeris minister Juhan Parts.

Keskmine toetuse summa ühele perele on 6140 eurot ning kõige rohkem rahuldati taotlusi Harjumaalt (52), Ida-Virumaalt (34) ja Tartumaalt (31).

Toetust saavates peredes oli keskmine maksustatav tulu 2008. ja 2009. aastal ühe pereliikme kohta 133,9 eurot kuus, peredes on keskmiselt 4,3 last ja elatakse 4-toalisel elamispinnal, mille suuruseks on 71,87 m². Toetuse saajate hulgas oli ka 3 peret, kelle keskmine maksustatav tulu 2008. ja 2009. aastal oli 0 eurot. Toetust saanud peredes kokku on 1 254 alla 19-aastast last.

Kõige enam on toetust küsitud eluaseme renoveerimiseks (147 korral) ja eluasemelaenu põhiosajäägi tagasimaksmiseks (103 korral).

«Lasterikaste perede kodutoetust oleme jaganud juba neli korda kokku üle 12 miljoni euro ja mul on hea meel, et ligi 1500 pere on seeläbi saanud rahalist toetust oma elamistingimuste parandamiseks. Vastavalt koalitsioonileppele jätkame lasterikaste perede elamistingimuste parandamist ka tulevikus,» lisas Parts.

Taotlejate eluaseme olukorda hindas 5-liikmeline komisjon, kuhu kuulusid KredExi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Eesti Lasterikaste Perede Liidu esindajad.

Lasterikaste Perede Liidu esimees Kalmer Hütt rõhutas, et kuigi toetuse abil on juba üle 6000 lapse elamistingimusi parandatud, on toetust vajavate perede hulk  ikka veel  suur.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eraldatud riiklik tagastamatu toetus eluasemetingimuste parandamiseks on mõeldud lasterikastele peredele, kus kasvab vähemalt neli kuni 19-aastast last k.a. ning kelle sissetulek ühe leibkonna liikme kohta on kahe viimase aasta tuludeklaratsioonide alusel kuni 278 eurot kuus. Riik toetab taotleja eluasemetingimuste parandamisele suunatud projektide teostamist 90-100 % ulatuses projekti maksumusest. Toetuse eesmärk on nelja- ja enamalapseliste perede elamistingimuste parandamine, kaasajastamine ning sotsiaalse tõrjutuse vähendamine.