Komi saladus: aated ja koostöö


Kuidas komid saavutasid Venemaa soomeugrilaste hulgas juhtpositsiooni?

Kindlasti võiks seda teada Komi vabariigi juht, et mitte öelda president Vladimir Torlopov, Venemaa ainuke soomeugrilasest vabariigijuht.

Kokkuleppimata intervjuud paluvale eestlasele liginevad turvamehed, Torlopov lööb rahustavalt käega ja valib rääkides hoolikalt sõnu. “Igasugune edu saab põhineda majanduslikul edul ja meie oleme viimaste aastate jooksul suurendanud oma eelarvet ligi kaks korda. Uued tehased, uued gaasijuhtmed, meil on raha, mida vabariigi heaks investeerida.”

Komi rahvaliikumise ideoloog Valeri Markov on ühtaegu ka kohaliku parlamendi asejuht ja pikaajaline üleilmse soome-ugri konsultatiivkomitee juht. Ta teab, kuidas võimudega asja ajada.

“Alustasime tööd Komimaa heaks väga tublide inimestega, kel polnud isiklikke ambitsioone.” Ta räägib kolleegist, kes jättis Moskvas tulusa tööotsa ja tuli koju komi asja ajama. “Teiseks peab kõik olema korrektselt vormistatud, sest poliitikat ei tehta tänavatel.” Markovi jutt Komi kongressile õigusliku staatuse leidmisest on juriidilistest terminitest tihe. Kongressil aga on nii palju väge, et suutis umbusaldada isegi valitsust. “Kõige alus on ikkagi koostöö, mitte vastasseis. Sest vastasseisus on kaotaja ja võitja, koostöös aga partnerid.” Seda, et oma rahva keele ja kultuuri nimel tuleb loobuda igasugusest poliitikast, ei väsi Markov kordamast. Markovi silmad on aadetest rääkides nukrad. Ta teab: komide edu hinnaks on perekondade arvelt näpistatud sajad ööd ja päevad.

Samal teemal:

Komimaa kui inimtühi Rootsi

•• Komi vabariik Venemaa Föderatsiooni kooseisus on pindalalt pea sama suur kui Rootsi, aga elanikke on üheksa korda vähem – ligi miljon. 73% riiki katab mets. Kaugus Moskvast 1400 km.

•• Komi vabariigis on umbes 25% komisid, nende osakaal on viimasel ajal mõne protsendi võrra kasvanud. Pealinnas Sõk-tõvkaris on komisid viiendik elanikkonnast. 1926. aastal oli komide osakaal rahvastikust 85% . Kolmandik linnakomidest tunnistab end venelasteks.

•• Komid said oma autonoomse provintsi Venemaa koosseisus 1921. aastal. Kirjakeel põhines ladina tähestikul. Hiljem see keelati, kasutusele tuli kirillitsa. Komi kirjakeele, mis on eesti omast vanem, võttis 14. sajandil kasutuse-le munk Stefan Harp, kelle ema oli komi.

•• Kokku on komi päritolu inimesi (sürjakomisid ja permikomisid) Venemaal ligi 500 000, emakeelt oskab 71%. Kolmandik linnakomidest tunnistab end venelasteks.

•• Komi oli Venemaal esimene soome-ugri piirkond, kus kohalik keel tunnistati riigikeeleks. Praegu õpetatakse komi keelt 1/3 Sõktõvkari koolidest. Mittekomidest oskab komi keelt 2%.

•• Tänavu ilmub Komis 12 komi keele õppevahendit üldtiraaÏiga 11 000 eksemplari.

•• Viimase viie aasta jooksul on Komis välja antud 36 komi keele õppevahendit tiraaÏiga umbes 100 000, sealhulgas 13 õpikut tiraaÏiga 33 700.

•• Keskmine palk on ligi 15 000 rubla kuus.

•• Rein Siku sõitu Komi vabariiki rahastati hõimurahvaste programmist