„Hakkame ootama, kuidas realiseerub Ilvese öeldud soov liikuda edasi,“ ütles Prihhodko RIA-Novosti teatel.

„Kui see kohtumine annab kasvõi mingigi positiivse impulsi Eesti võimude poliitikale, mis puudutavad Eesti-Vene suhteid ning teisi küsimusi, eriti suhtumist venekeelsesse elanikkonda, siis oleme me väga rahul,“ märkis Prihhodko.

„President Ilves pakkus välja, et võiks tagasi tõmmata avalikku retoorikat, mis puudutab kahepoolseid suhteid, mille peale Dmitri Medvedev märkis, et on küll teada Eesti presidendi mitmed Venemaad puudutavad teravad avaldused, kuid ametisolev Vene president pole midagi sarnast öelnud,“ rääkis Prihhodko.

Prihhodko sõnul Vene pool sellist praktikat ei harrasta ning seetõttu võttis Vene delegatsioon Eesti presidendi sõnu kui valmisolekut ise tagasi tõmmata oma väljaütlemisi Venemaa aadressil.

„Medvedev ütles, et me oleme suhete normaliseerimise poolt ning me peame reaalselt lahendama olemasolevaid probleeme,“ ütles Prihhodko.

„Üheks selliseks sammuks peab saama piirilepinguga seotud olukorra lahendamine, sest selle puudumine mõjutab kogu Eesti-Vene suhete kompleksi.“

Prihhodko sõnul märkis Ilves, et Eestis on peale piirilepingu ratifisteerimist muutunud parlament ja valitsus ning ta ei oska ette öelda, kuidas lahendub olukord piirilepingu ümber.

„Venemaa president andis Ilvesele edasi selge sõnumi – meie loeme suhete paranemise kõige olulisemaks tähiseks probleemi piirilepinguga,“ ütles Prihhodko.

Medvedevi välisnõunik teatas ka, et Ilves rääkis „väikeste sammude“ vajadusest kahe riigi suhetes. Eraldi toonitas Ilves sellega seoses piirialast koostööd.

Üks kohtumisel osalenud Vene delegatsiooni liige ütles RIA-Novostile, et Ilves oli kohtumisel kammitsetud, mis vajutas teatud pitseri kohtumisele. See anonüümne allikas seletas Ilvese kammitsetust sellega, et taolist kahepoolset kohtumist pole ammu olnud.

„Paljud teised taolised kohtumised (teiste presidentidega-toim.) on möödunud palju sõbralikumas õhkkonnas,“ ütles Kremli allikas.