Metsavahid ja moosiriiulid ohjeldavad Vaivara palangut
Ühendusteede ja inimasustuseta alal palangu ohjeldamiseks on käivitatud üks Eesti suuremaid tsiviilotstarbelisi lennuoperatsioone, kus osaleb kolm lennukit ja kaks helikopterit. Tulekahju elektritootmisele õnneks ohtu ei kujuta. Vähemasti kuni tuul ei pööra…
Kesk grillkana tunnet, inimtühjas metsarägas asuval ainukesel lagedal platsil on kuningas, keiser ja jumal ühekorraga Tauno Suurkivi, punane habemetüügas asjalikult püsti. Tema sõna peale tõusevad paarikümne kilomeetri kauguselt Olginast kustutuslennukid, vonklevad ja vahetavad asukohta kilomeetrite pikkused voolikud, rääkimata saja kahekümne toiduportsuga pottide podisemisest Kohtla-Järve sööklas, et pritsimeestel nälga poleks.
Sõjameestena rivistunud pritsimeeste autode ees toimetava Suurkivi juhtimisnippidest ei ole vaja pakse raamatuid kirjutada. Tuleb vaid osata korraga rääkida kahe mobiiltelefoni ja ühe raadiosaatjaga. Selgelt ja rahulikult nagu maleülesandeid lahendades – ratsu f 8 tuld, šahh ning matt.
Kemmergusaaga lahendus
Mõne kilomeetri kaugusel pahisev palang loobib taeva poole võimsaid suitsu- ja arupilvi nagu oleks vägimeeste kodakondseil suurem supitegu käimas. Grillkana tundele lisandub tolmu krigisemine hammaste all. Helikopter Robinson saabub taevast, punane auto tolmutab paremalt, tuleluurajate maastikumasin tuiskab vasakult. Plindris pritsimees on toru otsas. “Siit tuleb tuli otse maantee peale, mis me teeme?”
“Kust siit?” uurib Suurkivi. Pritsimees: “Ta võib üle tee hüpata…” Suurkivi: “Las hüppab, Narva jõgi on ees…” Toru ära.
Vasakult nõutakse kemmerguid Narva veerde Olgina lennujaama juurde. Et veevedajad taevakotkad ei peaks käima põõsas vett laskmas. Kahe tunniga pidavat saabuma, tuleb vastus. See on imeline kiirus võrreldes sellega, kuidas maanteeamet korraldas kuu aega sama asja, et piirijärjekorras olevad sohvrid ei peaks põõsas kükitama.
“Ma ei taha luuret käest anda… ah et kaevanduse omad on vee metsa alla lasknud, no väga hea… vabatahtlikke kutsume appi siis, kui olukord on stabiilne…” voogavad üle staabiplatsil laiutava tolmu Suurkivi järjekordsed jutukatked.
Taas ja taas ilmub Suurkivi ja taeva taustale podisev kustutuslennuk, pardal vee ja vahu segu. Metsavahtideks ja moosiriiuliteks hüütavad AN-2 tüüpi lennukid on tule ohjeldamisel asendamatud. Nad stardivad iga seitsme minuti tagant Olgina lennuväljalt, Narva karpmajade taustalt. Tegelikult on lennuväli küll heinamaa, aga see ei vähenda kustutusvett vedavate Sillamäe meeste üllatust: “Eestil on nii palju lennukeid, võimas!”
“Ega teil pumpasid üle pole?” Meestel on – kaks diislit. “Siia!” Täpp kaardile. Kerge juhatus sekka. “Tuul õnneks ajab tuld juba põlenud ala poole ja teisal on jõgi vastas, hoiame kinni.” Kogu eelloetu kordub päeva jooksul väikeste variatsioonidega kakssada kaheksakümmend kolm korda.
Punase staabikonteineri räästa all vidistavad pääsukesed – ju aimavad kesk tulemöllu, et siin on neil kindlasti ohutu. Suurkivi pilk paitab linnukesi, hääl aga kostab, et 99% tulekahjudest on inimtekkelised. Ja isegi siis, kui siia karjääri alale kuidagi ei saa, leidub alati ikkagi keegi, kes…
Äärmiselt tuleohtlik mets
•• Ida-Eesti päästekeskuse teatel oli reede keskpäevase seisuga aktiivne põlengukollete ala endiselt umbes 200 hektarit. Põlengu kogupindala koos alaga, kust tuli üle on läinud, on 314 hektarit. Põlenguala lõunaosa on voolikuliinidega piiratud ning praeguse seisuga tuli edasi levinud ei ole.
•• Tuld kustutab 61 päästjat, neist 17 õhust. Kohal on 17 päästeautot, juurde on toodud staabikonteiner Põhja-Eesti päästekeskusest ning metsakustutustehnikat Lõuna-Eesti päästekeskuse Tõrvandi ja Kolga-Jaani komandost.
•• Kustutustöödele on kaasatud kolm AN-2 tüüpi lennukit. Kohapeal teeb helikopter vaatluslende.
•• Reedese seisuga on päästeameti andmetel Lääne-Virumaal, Läänemaal, osaliselt Järva-, Pärnu- ja Raplamaal tuleohuindeks ligemale 1000.0, mis tähendab, et tegemist on äärmiselt suure tuleohuga.
•• Ka Harjumaa metsade tuleohu tase on paiguti viieastmelise skaala kõrgeimal astmel ja maavanem Värner Lootsmann palub seetõttu kohalikel omavalitsustel võimalike õnnetuste vältimiseks metsas liikumise kord või keeld kehtestada.
•• Kohalik omavalitsus võib metsades viibimise ning metsade kasutamise keelata viienda klassi tuleohu korral ehk siis, kui tuleohuindeks on suurem kui 7000.
