Umbes 67 protsenti pealinna elanikke elab nii mürarohkes piirkonnas, et korteri akna avamisel tuppa valguv lärm on võrreldav sellega, nagu oleks sisse lennanud kaks aktiivselt vestlevat inimest või töötav pesumasin. Päevasel ajal peetakse piisavalt vaikseks müratasemeks 55 dB ja öisel ajal 45 dB. Väga hea on päevasel ajal vähem kui 50 dB ja öisel ajal vähem kui 40 dB müratase. Tallinna värskelt valminud uus mürakaart näitab, et võrreldes viimase, 2006. aasta uuringuga on autoliikluse mürast mõjutatud inimeste arv üle 70 protsendi kasvanud. Koguarvude võrdlus ütleb, et kui 2006. aastal mõjutas autoliikluse müra päevasel ajal 75 100 inimest, siis 2010. aastal oli neid juba 270 900. Märkimisväärne on, et kui suurimat skaalal esitatud mürataset (75 dB ja rohkem, mis on umbes võrreldav suure spordivõistluse publikulärmiga) 2006. aasta uuringuga ei avastatud, siis 2010. aastal elas Tallinnas nii kõrvulukustava müraga piirkonnas 1500 inimest. Müratsoonid, kus autoliikluse helitugevus on päevasel ajal vähemalt 55 dB (see on umbes sama vali kui kahe inimese omavaheline kõne), moodustavad 43 protsenti Tallinna pindalast. Inimesi elab neis tsoonides kokku 270 900, mis on lausa 67 protsenti Tallinna elanikest. Nii palju seetõttu, et peamine osa mitmekorruselisi eluhooneid ja elanikke on koondunud suure liikluskoormusega tänavate äärde. Teiste müraallikate (rongid, tööstus jt) mõjualas elab oluliselt vähem inimesi: umbes 15 000. Nimetatud müratasemed ei tähenda siiski, et selline lärm valitseks tallinlaste magamistubades. Tallinna keskkonnaameti keskkonnahoiu osakonna juhataja Peep Pobbul rõhutas, et koostatud mürakaart on saadud meetodil, mis vaatleb arvutuslikku olukorda hoone välisseinal, mitte hoone sees. Niisiis sõltub korteris olev müra juba maja heliisolatsioonist. Probleem on aga mõistagi olemas. „Problemaatilised kohad on põhimagistraalide – Endla tn, Tartu mnt, Narva mnt, Sõpruse pst, Pärnu mnt, Liivalaia tn – ääres paiknevad eluhooned ja müratundlikud hooned,” loetles Peep Pobbul.