Ojuland „Slummi-diplomaatidest”: raamat on nostalgiline ja ilma liialdusteta
Endine välisminister Kristiina Ojuland suhtub raamatusse positiivselt. „[Raamat on] väga nostalgiline ja otsekohene, ilma liialdusteta. Omalt poolt olen alati imetlenud neid inimesi, kes tol ajal palgapäevast palgapäevani ei suutnud omale inimlikku äraelamist tagada sissetuleku väiksuse tõttu, kuid ometi nad tegid seda ajaloolist tööd ennastohverdavalt ja Eestimaa tolmu jalgadelt pühkimata.”
Ainult maja asukoht õige?
Toomas Tiivel, kes oli aastatel 1992–2006 väliministeeriumi palgal ning on töötanud Lätis ja Rootsis suursaadikuna, suhtus raamatusse suure skepsisega. „Paistab, et tegemist ei ole ei vajaliku, humoorika ega informatiivse teosega – vabatahtlikult ma seda ei loeks. Äratundmisrõõmu on küll vaid nii palju, et maja asukoht on õige ja Peeter Ristsood ka tean – oleme teretuttavad.”
Ta arvas, et isegi kui raamatus esitatud seigad oleksid tõesed, siis vaimukalt neid edasi antud ei ole. „Autorist jääb mulje, et välisministeeriumis käis vaid pullitegemine, aga tegelikult tehti väga palju tööd ja seal töötas väga palju häid inimesi. Eks igaüks näeb asju oma rikutuse tasemel. Olen ise küll suur memuaristikahuviline, aga see on hädiselt kirjutatud ja punnitatud tekst. Võrrelda seda teksti tõeliselt heade diplomaatide memuaaridega – Varma, Laretei jt – ei anna kohe mitte kuidagi, vahe on liiga suur.”
Välisministeerium ütles, et neil ei ole raamatu kohta midagi arvata.
