Õnn pöördus: eelmise aasta helge liiklusstatistika keeras väga mustaks poolaastaks

Nutijoove on liikluses üha kasvav probleem. Politsei karistab roolis telefoni näppijaid järjest rohkem, kuid tähelepanu hajumise tõttu on sel aastal hukkunud neli inimest.

Veel möödunud aasta lõpus oli Eesti Päevalehel rõõm kirjutada, et liikluskultuur on Eestis teinud mitu sammu edasi ja aasta lõpuks oli hukkunute arv alates 1945. aastast madalaim. Eelmisel aastal sai liiklusõnnetustes surma 48 inimest, aasta varem oli hukkunuid 71. „Arvude taga on kindlasti ka õnne,” kirjutasime toona. Tänavuse esimese poolaasta põhjal võib kahjuks tõdeda, et õnn on pöördunud.

Eilse seisuga on 2018. aastal Eesti teedel lõppenud 40 inimese elu. Avariide arv on kasvanud kõigis sihtrühmades: jalakäijad, jalgratturid, mootorrattad, sõiduautojuhid, veoautojuhid ja ühissõidukijuhid. Võrreldes eelmise aastaga on liiklusõnnetuste arv kasvanud 8%, vigastatuid on 10% ja hukkunuid 45% enam.

„Hukkunuid on rohkem, sest meil oli väga traagiline jaanuar, kus juhid ei suutnud kohaneda muutlike teeoludega. Maikuust hakkas hukkunute arv suurenema ja see trend on kahjuks jätkunud läbi suve. Kindlasti on suviste õnnetuste üheks põhjuseks liiga suur sõidukiirus ja oma võimete üle hindamine,” rääkis politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe.

Traagiliste õnnetuste rohkus tõi üleeile kokku erakorralise valitsuse liikluskomisjoni, kus arutati, kuidas liiklus turvalisemaks muuta. Ühe lahendusena pakuti politseiautodesse mobiilsete kiiruskaamerate lisamist, kuid teemaks võeti ka see, kuidas takistada roolis kõrvaliste asjadega tegelemist. Maanteeameti eelmisel aastal tehtud küsitluse järgi on autot juhtides mobiili kasutanud 72% Eesti autojuhtidest.