Palju õnne, Eesti ime 2012 – Tuhala nõiakaev!
Aga ka Piusa koopad, jääteed, Orissaare tammepuuga staadion ja Hermanni linnuse Põhjaõu võivad kanda väärikat Eesti ime 2012 tiitlit.
Ülejäänud kolmekümne konkursis osalenu jaoks oli Eesti ime kandidaatide hulka valimine samuti tähelepanuväärseks sündmuseks, tunnistasid Eesti Päevalehele sarja ilmumise käigus paljude külastatud paikade hooldajad ja loojad, peremehed ja -naised.
Aitab püsima jääda
Võitja esindaja, Tuhala Looduskeskuse juhataja Ants Talioja ei varja, et lootis Eesti imede otsimise konkursil just ja eelkõige nõiakaevu võitu.
„Nõiakaev Eesti imena on üks võimalus teadvustamaks paekaevandajatele, milline avalik huvi kaasneb selle ürglooduse imega. Nõiakaevu keemine on loodusime, mida inimene ei saa esile kutsuda, küll aga võib kaevandamine lähiümbruses lõpetada selle ime toimimise,” selgitas Talioja.
Tuhala kaevu eest seisjad ei jätnud häälte kogumist vaid juhuse hooleks.
„Avaldasime ajalehtedes Harju Elu ja Kose Teataja lühiteate Eesti ime 2012 konkursi toimumise kohta. Teadaolevalt tegid paljud inimesed ise omaalgatuse korras selgitustööd,” rääkis Talioja. Ka Facebooki kogukond tegi kaevule häälte kogumiseks hoolega kihutustööd.
Ants Talioja kutsus inimesi nõiakaevu mitte üksnes vaatama ja selle poolt hääletama, vaid sellest laiemaltki hoolima.
„Enamik nõiakaevu külastajatest muidugi ei aimagi, et see ime asub kellegi koduõuel,” mainis Talioja. Nii on keemise ajal ja järel tulnud seal ümbruses hoolimatute huviliste tagant hoolega koristada. Ning mitte ainult poriseid jälgi kaevuplatelt, vaid ka hulgaliselt koerakakat.
„Sellegipoolest ei kavatseta nõiakaevule aeda ümber teha, sest nõiakaevu ehedus kaoks ju ära. Las rahvas liigub, nagu aastasadu ennegi käidud on,” rõhutas nõiakaevu eest heaseisja.
Eestimaa lisaväärtus
Kõigi superfinaalis osalenud imede esindajad pidasid konkursi juures oluliseks Eestimaa ilu ja väärtuste teadvustamist.
„Eestimaa huvitavate kohtade avastamiseks oli selline konkurss väga vajalik,” leidis Orissaare gümnaasiumi direktor Peeter Hansberg.
„Suurepärane idee tutvustada neid asju ja ettevõtmisi, mis tegelikult meil ju olemas, aga kõik ei ole oma silmaga veel kaema ulatunud. Nägime veel kord, kui rikas ja mitmetahuline on meie väike Eesti,” arvas saartele jääteede rajamise üks initsiaatoreist, maanteeameti Lääne regiooni juht Enn Raadik.
„Eesti inimesed võiksid nüüd veelgi rohkem väärtustada seda, mis neil on looduse ja inimtöö tagajärjel antud,” sõnas Piusa külastuskeskuse juht Raina Hani.
1. Tuhala nõiakaev – pulbitsev müstika: 1775 häält ehk 35,1% häältest
2. Maanteemuuseum – tavalise tee eriline elu: 1033 häält ehk 20,43%
3. Kaali järv – suure paugu kodu: 629 häält ehk 12,44%
4. Piusa koopad – allilma tagasitulek: 598 häält ehk 11,83%
5. Jääteed – Euroopa pikimad: 590 häält ehk 11,67%
6. Orissaare staadion – tammepuu jalgpalliväljakul: 230 häält ehk 4,55%
7. Hermanni linnuse Põhjaõu – kuldne Rootsi aeg: 202 häält ehk 3,99%
4. aprilli Eesti Päevalehes kõlas küsimus: „Mis on 2012. aastal Eestimaa seitse erilist, säravat ja seni veel vähe avastatud tunnusmärki, mida külastamata pole võimalik tänapäeva Eestist tervikpilti saada?”
Tänaseks on vastused käes. Kokku anti konkursil osalenud 37 ime kandidaadi poolt
18 491 häält, neist 5057 viimases voorus.
Nii oleme Eesti imet 2012 välja valides astunud samasse ritta Venemaa, Kanada, Ukraina, Tai, Walesi, Florida, Egiptuse ja teiste paikadega, kus on oma imed üles leitud. Oma imed on imetlemiseks välja panna ka soomeugri maailmas, kus need leiti üles 2010. aastal. Võime saavutust võrrelda ka 2007. aasta maailmaimede otsinguga, kus reastati uue aja erilised märgid.
Imede otsimise jätkuvast populaarsusest annab tunnistust käimas olev Balti mere äärse kuue ime otsimine, kus Eestist on jäänud kandideerima Tartu Jaani kirik, Hiiumaa tuletornid, Tallinna vanalinn, Soomaa rahvuspark, Kaali kraater ja laulupidu.
IMED LAIAS ILMAS
Antiikmaailma seitse imet
Maailmaimede nimekirju on erinevaid. Esimese seitsme ilmaime nimekirja koostas vanakreeka õpetlane Kallimachos Aleksandria Museionis.
Vikipeedia andmeil on kõige sagemini antiikmaailma imede hulka arvatud järgmisi objekte:
- Cheopsi püramiid Egiptuses,
- Semiramise rippaiad Babülonis,
- Artemise tempel Ephesoses,
- Zeusi kuju Olümpias,
- Halikarnassose mausoleum,
- Rhodose koloss,
- Pharose tuletorn Aleksandrias.
Modernse aja seitse maailmaimet
- Hiina müür,
- inkade iidne linn Machu Picchu Peruus,
- maiade iidne linn Chichen Itza Mehhikos,
- Kristuse kuju Brasiilias,
- Rooma Colosseum,
- Petra kaljulinn Jordaanias,
T- aj Mahal Indias.
Seitse Venemaa imet
- Vassili Blažennõi peakirik Moskvas,
- Euroopa kõrgeim tipp – Elbruse mägi Kabardi-Balkaarias,
- Vene tsaaride loss ja park Peterhof Peterburi lähedal,
- maailma sügavaim järv – Baikal Ida-Siberis,
- Mamai kurgaan Volgogradis koos seal seisva 102 meetri kõrguse ema kujuga,
- Geisrite org Kamtšatkal,
- kaljud Man-Pupu-Njeri kõrgendikul Komimaal, mis meenutavad Lihavõttesaare kivikolosse.
