Advokaadibüroo Lextal esitas eelmisel nädalal õiguskantslerile avalduse, et uurida, kas praegune seadus ja kavandatav muudatus on põhiseadusega kooskõlas. Avalduse esitanute arvates ei ole, sest maaomanikud ei saa juba praegu täielikku kompensatsiooni.

Juhul kui kinnistult avastatakse looduskaitse all olevaid objekte ja rakendatakse majandustegevuse piiranguid, on riik kohustatud maa välja ostma. Praegu on selleks kaks viisi, millest esimese ehk tasaarvelduse puhul vahetatakse looduskaitse all olev kinnistu riigimaa vastu. „Probleem on selles, et tasaarveldusega ei hüvitata hinnavahet,” selgitas Lextali vandeadvokaat Margus Poola. Samal ajal on tema sõnutsi nende kinnistute alghind, mida riik on oksjonil müünud, tavaliselt olnud alla 20 000 euro. Juhul kui maa hind ületab seda summat, jääb vahe omaniku kahjuks hüvitamata.

Sisuliselt on riik loonud ka tingimused oksjonilt korraga mitme maatüki vahetamiseks, tehing peab siis toimuma viie päeva jooksul. „Kui enampakkumine lõpeb, siis praktikas järgmist nii ruttu ei tule,” ütles aga advokaat Margus Reiland.

Lahendus võiks Reilandi arvates olla see, kui riigile jääks looduskaitse all oleva kinnistu hinna võrra näiteks ettemakse, mida omanik saaks hiljem kasutada. Selle asemel näeb keskkonnaministeeriumi koostatud seadusemuudatus ette tasaarvelduse kaotamist.

Seitsmeaastane järjekord

Keskkonnaminister Keit Pentus ütles, et seadust muudetakse selleks, et riigimaaga tehtavad tehingud oleksid läbipaistvamad. „Selge see, et need, kes on varasemat süsteemi omakasupüüdlikult kasutanud või kavatsevad seda teha, on säärase muutuse vastu.” Pentuse sõnul on riigil praegu ja ka edaspidi kohustus looduskaitse alla võetav maa välja osta, kui majandustegevus muutub võimatuks. See on tasaarvelduse kõrval teine moodus maa eest tasu saada.

„Reaalne olukord on, et riik ostab neid maid tagasi järjekorra alusel,” nentis Margus Reiland. Praegu on järjekorras üle 400 kinnistu ja järjekord on Reinaldi sõnul lausa seitsme aasta pikkune. „Inimesele peab olema tagatud kohene ja õiglane hüvitis. Seitse aastat ei ole kohene hüvitis,” märkis Reiland.

Kui senised õigusaktid lubasid omanikul tasaarveldada või saada hüvitist ka maatüki eest, mis oli juba ostmise ajal looduskaitse all ja ostetud enne 2007. aastat, mil seadus muutus, siis on keskkonnaministeeriumi esitatud eelnõu tagasiulatuv. „Kui keegi – ükskõik kas ettevõte või eraisik – on aga ostnud endale maa, mis juba ostuhetkel on looduskaitse all ja kus on majandustegevus varasemalt keelatud, siis ei ole mitte millegagi põhjendatud, et maksumaksjate raha kulutatakse selle maa ostmiseks,” ütles Keit Pentus.

Margus Poola arvates on see aga inimese õiguspärase ootuse rikkumine, sest tehingut tehes arvestas inimene tollaseid õigusakte.

Seda, kas looduskaitseseadus ja selle kavandatavad muudatused on põhiseadusega vastuolus või mitte, otsustab õiguskantsler paari nädala jooksul.VenimineMaaomanik: hüvitise saamist ei jõua ära oodata

Metsandusega tegeleva AS-i Roger Puit maatükilt leiti aastaid tagasi kanakulli hoiuala. „Tuli kiri ornitoloogilt, et on leitud ja kõik tegevused maal tuleb peatada,” ütles juhatuse liige Margus Meimer.

Koos kanakulli hoiualal oleva maatükiga pani ettevõte 2006. aastal hüvitise saamise nimekirja veel seitse looduskaitse all olevat maatükki. Mullu otsustas Meimer, et ootamisest aitab, ja tasaarveldas kaheksa maatükki riigimaade vastu.

„Olime kuskil nimekirjas ja vaatasime, et asjad liiguvad sellise perspektiiviga, et enne kahtekümmet aastat ei juhtu küll midagi,” lausus Meimer ja lisas, et Viljandis tegutsev ettevõte leidis mullu sobivad metsamaad Viljandi maakonnast.