„Minimaalselt võiks „Hea valimistava” sisaldada erakondade kokkulepet valimiskulutuste ülempiiris, lubadust mitte kasutada avalikke vahendeid erakonna huvides ning peibutuspartidest ja halvustavast reklaamist loobumist,” kirjutas erakonna juhtidele EMSL-i nõukogu nimel selle esimees Maarja Mändmaa.

EMSL-i liikme, endise õiguskantsleri Allar Jõksi sõnul lubavad viimase aja uudised kapo töömailt aimata, et erakondade rahastamisallikad on endist viisi ebaselged. „Valimisreklaam on reguleerimata, valija petmist peibutuspartidega peetakse loomulikuks ja erakonna valimiskulude kinnimaksmine maksumaksja taskust on iseenesestmõistetav. Valimised on ukse ees, aga valimiste läbipaistvamaks ja sisulisemaks muutmiseks ei ole seadusandja midagi ette võtnud,” nentis Jõks. 

Et valijat vähegi kaitsta ärakasutamise eest, tegigi EMSL ettepaneku erakondadele kokku leppida heas valimistavas. „Mida teadlikum ja kaalutum on valija otsus, seda paremad otsustajad saame Toompeale ja all-linna,” tõdes Jõks.

Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretär Margus Tsahkna kinnitas, et nende erakond on kõigi EMSL-i  esitatud põhimõtetega nõus ja järgib neid niigi. Tsahkna tuletas meelde, et IRL on nõudnud ka valimiskulutustele ülempiiri kehtestamist riiklikul tasemel, kuid see pole läbi läinud. „Meie oleme valmis kõigis neis punktides kokku leppima.”

Jõks möönis, et hea valimistava ei ole õiguslikus mõttes siduv ning seetõttu saab sellest kinnipidamist jälgida avalikkus ja erakonnad ise. „Rikkumise eest suurimaks karistuseks saaks olla valija reaktsioon valimiskasti juures,” leidis Jõks. 

Jõks tunnistas siiski, et arvestades seda, kui äge on lahing Tallinna pärast, tundub selline kokkulepe esmapilgul lootusetu. „Võib ju lõpmatuseni vaielda, kas valimiskulude ülempiir jookseb miljoni või kolme juurest ja kas maksumaksja poolt ülalpeetavad ametnikud võivad linnapea või ministri valimiskõnesid kirjutada. Aga kui erakonnad lepiksid algatuseks kokku kas või mingis ulatuses, oleks see samm edasi. Ei ole ju hea valimistava midagi enamat kui lubadus valijat austada,” viitas Jõks. Ta lisas, et kui erakonnad ei suuda ega soovi kokku leppida, on EMSL-il järgmised käigud välja mõeldud.

EMSL-i nõukogu loodab, et riigikogus esindatud erakonnad, tundes vastutust Eesti esindusdemokraatia kindlustamise pärast, suudavad kokku leppida ausate valimiste läbiviimises. „See oleks üks võimalustest tõsta mitte ainult erakondade, vaid ka valitavate esinduskogude mainet,” kirjutas Maarja Mändmaa oma pöördumises.

EMSL-i nõukogu ootab erakondadelt vastuseid 24. märtsiks.


EMSL-i ettepanekud, milles erakonnad võiksid „Hea valimistava” nimel kokku leppida:

Valimiskulutuste ülempiir
Vaatamata asjaolule, et majanduslanguse olukorras valimiskulutused loodetavasti vähenevad, paistab ülempiiri seadmine olema möödapääsmatu. Vastasel juhul võib jätkuda ebaselge päritoluga raha juurdevool erakonna kassasse ja riigieelarvest rahastatavate erakondade poolt maksumaksja raha ülemäärane kulutamine reklaamile. Valimiskulutuste ülempiiri määramisel võiks arvesse võtta majandusolukorda ja valijate tüdimust poliitreklaamist.

Avalike vahendite kasutamine erakonna huvides
Erakonna valimisvankri ette ei tohiks rakendada maksumaksjat. Hea valimistava võiks sisaldada erakondadevahelist kokkulepet, et avalikke vahendeid, sealhulgas maksumaksja taskust ülalpeetavaid ametnikke ja rahastatavaid meediakanaleid, ei kasutataks erakonna huvides.

Valijate petmine
Kahjuks on tavaliseks muutunud valijate petmine „peibutuspartide” abil. EMSL nõustub president Toomas Hendrik Ilvese hinnanguga Euroopa Parlamendi valimiste väljakuulutamisel: „Need, kes kandideerivad vaid häälte püüdmiseks, petavad rahvast.”  Erakonnad võiks kokku leppida, et valimiskampaanias „peibutusparte” ei kasutata.

Halvustav reklaam
Valimispropaganda lahutamatuks osaks on muutunud konkurentide halvustamine ja vaenlaste otsimine. Hea valimistava võiks ette näha, et valimiskampaanias keskendutakse sisulistele küsimustele, mitte aga konkurentide halvustamisele.