President Lennart Meri kõne viis kongressi hantide maale
Hommikul kell viis Hantõ-Mansiiski poole teele asunud soome-ugri kongressi delegaadid peavad tänama president Lennart Merit, kelle seitsme aasta tagune kõne viis hõimlaste tippsündmuse hantide maale.
Mu kontoris on 2000. aastast lehvinud Handi-Mansi ringkonna ehk Jugra lipp, mille kinkis Helsingis üks tänulik hant. Just oli lõppenud kolmanda soome-ugri kongressi avamine, kus Lennart Meri pidas skandaalse kõne.
Kui teiste presidentide sõnavõttudes kõlas poliitkorrektsus, siis Eesti ületas lennart-merilikult piire. “Venemaad ja Lääne-Euroopat kütab gaas ja nafta, mis tuleb hantide ja manside põlistelt asualadelt. Need on maailma kõige rikkamad ruutkilomeetrid ja maailma kõige vaesemad rahvad, sest nende maapõue rikkus on muutunud nende endi needuseks ja ökoloogilise konflikti vallandajaks,” ütles hante palju uurinud Meri naftafirmasid sarjates.
Vallandus võimas aplaus, arglikult lehvisid hantide-manside lipud. Kuluaarides puhkes vaidlus: kas kõnest oli hõimlastele kasu või kahju. Vene ametiisikud kinnitasid korduvalt: me tahame teile näidata seda, kuidas põlisrahvas tegelikult elab. Nüüd on see aeg käes.
Pühad sambad
Praeguse Hantõ-Mansiiski album tutvustab uhket 67 000 elanikuga klaas- ja betoonasumit. Jugrat külastatavate turistide arv võib tänavu ületada pool miljonit. Oma roll on siin soome-ugri kongressil. Pildi teisel poolel näeme, et 12 000 mansist valdab emakeelt neljandik ja 29 000 handist pooled. Kord nädalas ilmuva handikeelse ajalehe trükiarv on 900, mansikeelsel 600.
12. juunil kuulutati aga Manpupuneri mäel olevad kuni 42 meetri kõrgused manside pühad sambad üheks seitsmest Venemaa imest. Sambamäel toimuvad manside-komide palvused ning legendi järgi on sammasteks vaenlased, kelle šamaan muutis kiviks.
Hantõ-Mansiiski kongress ühes kolme soome-ugri riigi ja Venemaa presidentide ajaloolise kohtumisega algab homme.
