Tapal sündinud ja koolis käinud ning Tallinnas sisekujundusarhitekti paberid saanud Teddy Böckler sattus raekojaga tegelema fortuuna tahtel. “Tol ajal oli arhitektuurieriala TPI-st ära kaotatud ja tarbekunstiinstituudis oli vaid sisekujunduse eriala,” meenutas Böckler. Teadusliku Restaureerimise Instituuti tööle sattudes jäi ta linna, kuigi paljud tegutsesid maal: kirikute, linnuste ja mõisatega.

1959. aastal hakkas tollal 29-aastane Böckler vanalinna pärliga tegelema.

Vana hiilgus tagasi

Sestsaadik on iga raekojas toimunud muutus kandnud tema käe ja mõistuse pitserit. Raekoja arhitektuurialane järelevalve ja ehitusloo uurimine on Böckleri elutöö ja see on kahtlemata õnnestunud. “50 aastat tagasi nägi raekoda hoopis teistsugune välja. Olen selle aja jooksul püüdnud heastada moonutused-ümberehitused ja taastada võimalikult eheda raekoja,” ütles Böckler.

1990. aastate lõpuks oli tal kogunenud juba nii palju uuringutulemusi ja materjali, et see hakkas üle pea kasvama. Nii ilmus 1999. aastal raamat raekojast. Praegu avaldatud raamat on eelmise täiendatud variant, sest viimasel ajal on ilmnenud palju uut infot. Näiteks tulid möödunud aastal raekoja pööningu tühjendamisel välja keskaegsed nahkpaunad, seinamaalingud ja palju muud.

Raekoda peab Böckler ainulaadseks ehitiseks kogu Põhja-Euroopas, sest otsest eeskuju sellel pole. Raekoda on kohalike kivimeistrite tööoskuste ja ehitustraditsiooni nägu. Böckler eristab raekojas viit ehitusetappi. “Praegune, 600-aastane hoone on rajatud vana raekoja müüritisele. Juba aastal 1250 oli siin kivihoone püsti,” ütles Böckler. Raekojal on tema sõnul püsiväärtus, mis kasvab iga päevaga. “Loodetavasti on raekoda püsti ka 600 aasta pärast,” ütles Böckler.

Ent raekoda pole Böckleri ainus hoolealune. Tema käekirja jälgi kannavad restaureeritud raeapteek, Matkamaja, Niguliste kirik, Linnamuuseum ja Linnateater.

Böckleri panus on hindamatu

•• Raekoja direktori Elviira Liiver Holmströmi sõnul on Teddy Böckler andnud raekoja uurimisse hindamatu panuse ning vanameistrit ennast võib nimetada raekoja ihuarstiks.

••“Tänu raekoja ajaloo uurimisele on saadud väga palju materjali kogu Tallinna ajaloo uurimiseks,” ütles Holmström.

••Eile presenteeritud Böckleri raamatu “Tallinna raekoda” väärtus on Hölmströmi sõnul märkimisväärselt suurem kui vaid ühe, kuigi äärmiselt olulise ehitise lugu.

••Kui 1999. aastal ilmunud raamat käsitles raekoja uurimist ja restaureerimist aastatel 1952–1996, siis raamatu täiendatud trükk jõuab välja tänapäeva, aega, mil raekoda tähistab 600. sünnipäeva.

••Restaureerimiskooli juhataja Juhan Maiste kirjutas Böckleri eelmise raamatu ilmumisel Päevalehes, et Böcklerita poleks vana Tallinn see, mis praegu.

••“Teddy Böckler on neid mõistuse sambaid, kellele on Tallinna restaureerimine toetunud aastakümneid,” kirjutas Maiste.