Rahvastikuminister püüab Abhaasia eestlasi pensioniprobleemis aidata
Eesti Päevalehe 20. jaanuari kirjutis „Riik nöögib Abhaasiast naasnud eestlasi pensioniga” sai positiivse vastukaja rahvastikuministri büroost.
Artikkel rääkis Eesti riigi kutsel siia 1990-ndatel saabunud sõjapõgenikest, kes saavad Eesti ja Gruusia vahelise pensionikindlustuse lepingu puudumise tõttu miinimumpensioni, sest nende Abhaasias töötatud aastaid Eestis ei arvestata. Ebaõiglaseks teeb juhtumi see, et samal ajal Venemaalt saabunud mitte-eestlased on tänu riikidevahelistele lepingutele pensioniga kindlustatud.
Rahvastikuministri nõunik Aho Rebas andis kirjutise ilmumise järel teada, et ministri büroos ollakse ühel meelel, et probleem tuleks lahendada õigluse ja inimlikkuse põhimõtetest lähtudes, sest juriidiline-bürokraatlik-diplomaatlik tee ei pruugi anda tulemust. „Teadagi on Abhaasia praegune poliitiline olukord ja kuuluvus küsitav ja veelgi küsitavam on, kas Abhaasiast Eestisse tulnud Eesti kodanikud oleksid mõjutatud Eesti-Gruusia vahelisest lepingust,” selgitas Rebas.
Kõik võtab aega
Ta lisas, et moodustamisel on töögrupp, kuhu kuuluksid rahvastikuministri büroo, sotsiaalministeeriumi, välisministeeriumi ning kodakondsus- ja migratsiooniameti esindajad. „Töö-grupp peaks selgitama, kui palju lisakulu tooks pensionide tasumine riigile või omavalitsustele. Kõik võtab aega, aga annab vähemalt teadmise, et asjaga tegeletakse heatahtlikult ja on mingi lootus jõuda positiivse tulemuseni,” lisas Rebas.
1992. aastal Eesti kutsel Gruusia-Abhaasia sõja jalust Eestisse saabunud Anna Urumjan ütleb, et võiks oma vanaduspensioni kättesaamiseks peetud kirjavahetusega kogu WC ära tapeetida, sest tolku pole sellest olnud. Anna Urumjan mõtleb isegi Eesti kodakondsusest loobumise peale, sest arvab, et ta esivanemate sünnimaa ametnikud on teda läbi aastate vaid lollitanud.