„Selge on see, et Vene pool pole suhete arendamisest huvitatud ning selle nimel astutakse täiesti ettekavatsetult mitmesuguseid samme. Kindlasti on Vene poolel tegemist professionaalsete poliitikutega, kes vastaspoole käitumisloogikat ette aimavad,“ rääkis Tallinna Ülikooli politoloogiaprofessor Rein Ruutsoo Päevaleht Online’ile.

„Ilvese käitumine polnud kindlasti mitte tark, kuid samas tuleb tunnistada, et valik tema ees oli samuti väga halb,“ nentis ta.

Ruutsoo hinnangul oleks ehk olnud mõistlikum laimukõne ära kuulata ning hiljem korraldada asjaolusid selgitav pressikonverents.

„Ilvese ilmselge ülereageerimine keset Kossatšovi kõnet püsti tõusmise näol rikkus ära väga mitmed edaspidised Eesti-Vene vaheliste suhete arengus,“ on politoloogiaprofessor veendunud.

„Demaršid ei ole kõige mõistlikum viis poliitika tegemiseks. See annab venelastele võimaluse öelda: näete nüüd, eestlastega ei saagi asju ajada, sest vaadake kuidas nad reageerivad,“ ütles Ruutsoo.

„Poliitilise kultuuri seisukohalt vaadates, siis ükski Lääne-riigi esindaja nii ei käituks. Siiski on tõsi ka see, et Lääne riikide suhtes Venemaa sellist kõnepruuki ei kasutaks,“ lisas ta.

„Ilves ärritus mitte Vene presidendi, vaid alama astme ametniku kõne peale. Mingi kontoriametniku jutu peale ei peaks vabariigi president saalist välja jooksma,“ arvas Ruutsoo.

„Kui president läheb alama astme ametnikust provkaatori sõnavõtu õnge, siis on tegemist riigipea poolse ebaadekvaatse käitumisega,“ võttis ta teema kokku.