Rikutud rabad saavad vee tagasi
Meie looduse mitmekesisuse säilitamise nimel lähevad juba sel aastal väga suures mahus lahti kuivendamise tõttu kannatavate või kaevandamisega hävitatud rabade taastamistööd. Viie raba – Muraka, Viru, Hara, Rannu ja Endla – tervise turgutamiseks kulutatakse üle 615 000 euro.
Kõige suuremad tööd ootavad ees Ida-Virumaal tähtsaimaks ürglooduse ja paljude haruldaste liikide kantsiks peetud Muraka rabas. Ühtekokku on plaani võetud selles rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk nn Ramsari alade hulka kantud kaitsealuses piirkonnas veerežiimi looduslikule tasemele tõstes uuele elule äratada pea 2000 hektarit kuivenduskraavidega rikutud soid.
Taastamistöid korraldava riigimetsa majandamise keskuse looduskaitse peaspetsialist Kristjan Tõnisson ütles, et Muraka rabas on kõige kiiremat sekkumist vajav paik selle kirdeservas asuv Ratva järv, mille veetase võib kuivenduskraavi tõttu oluliselt langeda. „Järve veetaset hoiab praegu üleval kunagi kalameeste rajatud, kuid nüüdseks lagunenud tamm, mis asub järve ja kõige lähemat kraavi ühendaval kraavijupil,” viitas Tõnisson. „Hinnanguliselt tõstab see tamm Ratva järve veetaset umbes pool meetrit, kuid kuna järve maksimumsügavus ulatub 1,5 meetrini, oleks poolemeetrine veetaseme langus tõsiste tagajärgedega.” Kardetakse nimelt, et koos veetaseme alanemisega satuvad löögi alla järve ümbritsevad ainulaadsed madalsood.
Kuivamisohu käest päästmiseks ja veetaseme tõstmiseks on kavas Ratva järve hoidev tamm lähema paari aasta jooksul korda teha ning madal- ja siirdesoo metsi kuivendav kraavistik sulgeda. Nii nagu Ratva soos, on plaanis nõukogudeaegse üleüldise kuivendamismaania käigus rajatud kraave, mida mööda rabade vereks peetud vesi aina välja voolab, sulgeda ka mujal Muraka raba servaaladel.
Puud raiutakse
Samasugused tööd lähevad lahti ka rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse kuuluvas Endla soostikus. Aga mustava turbapinnasega Viru, Hara ja Rannu rabas, mis on turba kaevandamisega hävitatud, alustatakse raba taastamist nullist. Kristjan Tõnisson kirjeldas, et loodusliku soostumisprotsessi käivitamiseks on kavas neis jääksoodes veetaset tõsta ja ühtlasi maha saagida osas kohtades hoogsalt kasvama hakanud puud. Puudest on vaja raba taastamiseks lahti saada, kuna need „pumpavad” turbapinnasest vett välja ega võimalda veetasemel jääda püsivalt piisavalt kõrgele tasemele.
Kõigi nende ettevõtmiste tulemusel on mõne aja pärast oodata sootaimestiku taastumist. Varasemad katsetused on näidanud, et sootaimestik hakkab kuivendatud soodes arenema kolm kuni viis aastat pärast veerežiimi tõstmist ning loodusliku näo peaks taastatavad alad saama paarikümne aasta pärast.
Jääksoode taastamist peetakse väga oluliseks, kuna see teeb lõpu turba lagunemist saatvale kurikuulsaks kasvuhoonegaasiks peetud süsinikdioksiidi saastele. Arvestuste järgi paiskub Eesti kuivendatud turbaaladelt igal aastal õhku kümme miljonit tonni süsinikdioksiidi.
Ligi neli miljonit toetuseurot
•• Hiljuti valitsuses kinnitatud looduse mitmekesisuse säilitamise investeeringute kava järgi kulutatakse looduse heaks ühtekokku 3,87 miljonit eurot. Peale rabade taastamise neelab sellest summast pea neljandiku ohtlikuks võõrliigiks peetud karuputke tõrjumine. Suur osa rahast läheb ka kaitsealade matkaradade ja külastustegevuse korraldamise arendamiseks.
•• Vastavad toetused lähevad käiku Tallinnas asuval Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal, Soomaa rahvuspargis, Tihu looduskaitsealal, Paluküla ja Kõnnumaa maastikukaitsealal, Kõrvemaa maastikukaitsealal, Matsalu rahvuspargis, Taevaskoja piirkonnas Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal, Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal ning ka Oru pargi maastikukaitsealal. Samuti lähevad kuluvad toetuseurod näiteks Pedejä ja Kirikumäe järve vahelise paisregulaatori korrastamiseks, koosluste taastamiseks ja vaadete avamiseks Pirita jõeoru maastikukaitsealal ning Tõramaa jõe hüdroloogilise režiimi taastamiseks Soomaa rahvuspargis.
