Septembri neljas nädal looduses: rändepasun pole veel hüüdnud
Sookured ootavad tuuletaadilt lennuluba ja kindel on, et lähipäevil see tuleb. Kureuurija Aivar Leito kinnitab, et sookurgi on sel sügisel kõikjal palju peatumas. Loendusandmed pole veel koos, aga oma 30 000 kurge lehvitab lennuärevuses Eestimaa põldudel tiibu. Hiiumaal oli koguni 3500 kurge, mis on viimase kümne aasta rekord.
Imetajad
Enn Vilbaste kurdab, et veenälg metsas ajab loomad inimese lähedusse toituma. Koguni rabades olevat vett sel aastal mõõdetud kolmandiku võrra vähem. Kobras olevat Tiit Koidu teatel jõudnud Naissaarele hambaid teritama. Kaja Kübar ütleb, et pikk soe aeg on hoidnud siilid veel üleval, aga nüüd kondavad nad ööhämaruses usinalt magamispaika otsides ringi. Nirgid on taas liikvel.
Linnud
Hanesid tuleb põhjamaalt aina juurde. Kohal on esimesed laululuiged. Üllatav on sügisene laglede rohkus – Olev Merivee nägi Tõrvas Riiska järvel Kanada laglet, Kablis liiguvad must- ja valgepõsk-lagled. Merel on põhjapoolseid sõtkaid ja viuparte.
Agu Leivits annab Kabli linnujaama vaatlustele tuginedes teada, et metsalinnud pole veel rändele siirdunud, vaid pöialpoisid sidistavad rännuärevuses ja liigub musttihaseid. Küllap mõjutab rännet hiline kevad ja viibinud pesitsusalgus ning ikka veel putukarohke mets. Põldudel nuumab end tuhandete kaupa metsvinte ja sadade kaupa kaelustuvisid, aga küllap lähevad soodsa tuulega ka nemad.
Taimed
Kaskede kuldpead aina hõrenevad, toominga punarüü on tuul juba üsna ribadeks sakutanud. Olev Merivee Tõrvast kirjutab, et eelmise nädala pakane värvis sealkandis vahtrad-haavad punaseks. On haakivate viljade aeg, läbi kõrge rohu minnes on püksisääred karvased: üleval takjanupud, allpool kolmisruse trapetsjad viljad ja saapapaelte küljes roomava madara nupsud.
Kartulivõtuaeg saab läbi, sel aastal on üllatavalt palju rohelisi kartulimarju, nii nagu on palju vilju meie looduslikel maavitsadel. Külm võttis ära kõrvitsad ja kabatšokid, kortsutas mustaks ka lemm-maltsa taimed.
Muu loodus
Märkimist väärt on esimesed külmad, aga ka ülisoojad sügispäevad. Ja vihmahood, mis kuidagi jõgede veetaset tõsta ei jaksa.
Ujurid käitusid sel nädalal üllatavalt – nad ei ujunud, vaid lendasid. Palju on kedrikute röövikuid. Linnujaamade külalisteks on putukarahvas: admiralid, paabusilmad, tondihobud ja viimati ka sinine paelöölane. Kärbsed poevad himuga inimelamutesse sooja. Äädikakärbsed ilmutavad aga talvemärke – kui enne istusid nad elamus igal kääritamist vajaval toidupalakesel, siis nüüd kogunevad kõrgele lae alla. Seenerohkust naudivad metsas seenesääsed, pilvikud on üsna ussipurused.
Kõik inimmärgid näitavad, et tuleb taas külm talv – kogu Eestimaa kinnitab majade seintele penoplasti ja ehitusvilla, majad tõmbuvad tuuletõkkest tuulerõugeroheliseks.
