Setode kongress keskendub üleskerkinud piiriületusprobleemile
Jaanuaris saabuv Eesti-Vene piiri ületamise keerulisemaks muutumine saab iga kolme aasta tagant Värskas koguneva Seto Kongressi üheks tähtsamaks teemaks, kirjutab Setomaa ajaleht.
"See pole lihtsalt mõeldav, et vanainimesed, kes vajavad tihedat piiriületamist peaksid selleks iga kord Tartus viisa järel käima," sõnas sel aastal Kuningriigipäeval setode ülemsootskaks valitud Silver Hüdsi. "Ootan Kongressilt vähem poliitilisi avaldusi ning rohkem suutlikkust koostööle ning setode sõnumi edastamisele valitsusele."
"Ülekäigu keerukamaks muutumine on kindlasti oluline teema," sõnas Seto Kongressi Vanemate Kogu peavanem Õie Sarv. "Kindlasti on oluline ka vajadus suurema koostöö järele. Nii Vabariigi valitsusega kui kogukonna enda sees."
Viisarežiimile üleminek tuleneb valitsuse otsusest mitte toetada Euroopa Liidu määruse rakendumist, mis lubaks vabamat ülekäiku piirist kuni 50 kilomeetri kaugusel elavatele inimestele nii Eesti kui Venemaa poolel.
Selle peamiseks põhjuseks on siseministri Jüri Pihli vastuseis, kes on põhjendanud seda Schengeni ruumi nõuete ning Soome eeskujuga. Samas rakendavad seda määrust nii Läti kui Leedu.
heksandat korda Värskasse kokku tulnud Seto Kongress on Eesti mõistes ainulaadne esinduskogu, mis ühendab nii kahe maakonna vahel jaotatud nelja Setomaa valla külade elanikke, Venemaa poolele jääva Petserimaa osa ning mujal Eestis tegutsevaid Seto organisatsioone.
Täna on kongressile registreeritud 88 saadikut. Suurematel asulatel ning seto organisatsioonidel on kolm saadikukohta, küladel kuni kolm saadikukohta.
Esimene Seto Kongress leidis aset 1921. aastal Petseris Eesti Hariduse Seltsi majas. Toona ei mahtunud kõik saadikut rohke osavõtu tõttu saali ära. Sõjajärgsed, 1993. aastal taastatud kongressid toimuvad iga kolme aasta tagant Värskas.
