Risti paigaldamise puhul sai Siimeoni kirik kreeka ortodoksidelt Ateenast kingituseks kuldtikanditega altarikatted. Praegu on enamus Siimeoni kiriku sakraalsisustusest pärit otse Kreekast, sest 1963. aastal, kui kirik tehti ümber spordisaaliks, viidi ära kogu ennesõjaaegne sakraalatribuutika.

Kuuekümne sentimeetrise, vaskplekist kullatud muna valmistas OÜ Sepatööd meister Rein Mõtus. Kera kuldamiseks kulus 22,5 grammi kulda ja koos risti restaureerimisega kulus töödele 50 tuhat krooni. Rist on pärit mahajäetud Lihula õigeusu kirikust. Siimeoni kogudus taastati üle-eelmisel aastal ja tegevkirikuna on see saanud tegutseda alates selle aasta Ülestõusmispühadest. Sadamakvartalit ehtiv Siimeoni kirik (Ahtri tn 5) on Eestis ainuke sellise suuruse ja arhitektuuriga puitkirik - enamik puitkirikuid on oluliselt pisemad, näiteks Kaasani kirik Olümpia hotelli vastas.

Isa Meletiose sõnul on praegu valmimas restaureerimistööd altariosas ja algavad välistööd. Sibulatorni ehitaja Tõnu Parmakson ütles, et pärast risti ja kuldmuna paigaldamist algavad plekitööd, ning hiljemalt kahe nädala jooksul on Püha Siimeoni kirikutorn valmis, ning tellingud maha võetud. Kiriku pidulik sisseõnnistamine toimub pärast kellatorni lõplikku valmimist.

Siimeoni kirikut hakati ehitama 1752. aastal vene mereväelaste algatusel legendi järgi uppunud laeva põhjale ja see valmis kolme aastaga tolle aja kohta tõeliselt suure linnakirikuna. 1827. ja 1870. aastal ehitati kirik põhjalikult ümber. Praeguse mahu sai kirik pärast 1870. aastat. Kiriku eesotsas oli kaua aega 1919-1936 riigivanema Konstantin Pätsi vend isa Nikolai Päts. Kirikuhoone suleti 1963. aastal, mil viidi ära ka kirikukellad. Vana kellatorn ja kuppel lammutati, kiriku sisustus viidi osaliselt Aleksander Nevski katedraali, osaliselt aga kadus. 1970. aastatel oli kirikus spordisaal, 1987. aastal anti hoone nelipühilastele. EAÕK hakkas kirikut tagasi taotlema 1997. aastal, 2000. aastal EAÕK Siimeoni kogudus taastati.