Soomeugri presidendid kohtuvad täna Hantõ-Mansiiskis Medvedeviga

 (36)

Täna kell seitse Hantõ–Mansiiski aja järgi astuvad esmakordselt maailma ajaloos ühekorraga soomeugri kongressi ette Eesti, Soome, Ungari ja Venemaa president.

Seda kohtumist on oodatud alates hõimlaste esimesest kongressist 1992. aastal Sõktõvkaris, Komimaal.

Kolmveerand tundi hiljem peab Jugra ringkonna teatrikeskuses Jugra – Klassik kuuesajale soomeugri kongressi delegaadile ja vaatlejale kõne Toomas Hendrik Ilves. Kõikjal siin kohtav nimi Jugra tähistab, muuseas Handi-Mansi autonoomset ringkonda ja pärineb 11. sajandist, mil venelased nimetasid jugradeks põliselanikke ja nende asuala.

Eesti presidendi kõnet ümbritseb rahvariiete meri, nagu laulupeol. Soomeugri kongressidel, eriti selle avapäeval on tavaks saabuda istungile oma rahva rahvariietes. Ja mida väiksem (loe: suuremas väljasuremisohus) on rahvas, sead suurema tõenäosusega ta oma ilusaid soomeugri rõivaid ka kongressil kannab.

Kongress teeb hääle kõvemaks

Eesti ja Vene presidentidel on kongressi raames kavas ka esimest korda vaba Eesti ajaloos toimuv kahepoolne silmast silma kohtumine, mis algab laupäeva pärastlõunal.

“See, et just soomeugri kongress sillutas tee Medevedevi ja Ilvese töiseks kohtumiseks on väga tähtis,” leiab Fenno-Ugria asutuse nõunik, kongressi delegaat Jaak Prozes. Ta lisab: „Soome-ugrilastele on kongressid väga vajalikud, sest aitavad meil oma häält ümbritsevas maailmas paremini kuuldavaks teha. Ei saa ju Brüsseliski soomeugrilastest rääkidagi, sest ei teata , et sellised rahvad üldse Venemaal elavad.“

Samal teemal:

Ja meie rahvaste hääl peaks kõlama kõvemini kui kunagi varem, sest soomeugri rahvaste maailmakongressile on akrediteeritud 450 ajakirjanikku, kes esindavad lisaks soomeugri riikide ja Venemaa kanalitele ka Saksamaad, Poolat, Hispaaniat, Inglismaad; Itaaliat, USA-d. Rääkimata lihtsalt oma kodumaale info lähetajatest, kes jäid Venemaa välisministeeriumis ametlikult kinnitamata.

Presidentide kohtumistele järgneb homme, pühapäeval suurejoonelisel kultuuriprogrammil osalemine. Ainuüksi selle kava Hantõ-Mansiiski interneti koduleheküljel on kuue lehekülje pikkune, hõlmates näitusi, dokumentaalfilme ja käsitöömeistrite laata. Rääkimata väidetavasti šamanistlikke rituaale tänapäevases vormis esitavast kontserdist ja etnodiskost linna peaväljakul. Toimuvat võib hinnata nii positiivseks kui seda klantspilti esitamist maha teha, aga kindel see – ettevõtmine toob Siberi väikerahvastele rahvusvahelist tähelepanu, mida siiani on nappinud.

Kongressi tööd ja presidente turvab aga ligi 3000 miilitsat.

Võitlused resolutsiooni ümber

Kongressi tähtsaim töö tehakse sektsioonides, mille koosolekud toimuvad just täna ja kus kõneldakse etnopoliitikast, kultuurist, keelest, demograafiast, meediast.

Praeguseks on oma tööga kõige kaugemale jõudnud meediasektsioon, mille esindajad olid koos juba mai keskel Tartus. Soomeugri ajakirjanduse edendamiseks pannakse sektsiooni poolt ette üleilmse soomeugri ajakirjanike organisatsiooni loomine.

Samuti soovitakse soomeugri teemasid käsitlevate tele-raadiosaadete avaliku digitaalarhiivi. Kõik Venemaa soomeugri rahvad peavad aga saama omakeelsed arvutiprogrammid, mis sisaldaks ka kõiki nende keelte spetsiifilisi tähti.

„Mõnede marikeelsete tähtede arvutisse löömiseks peame tegema kolm-neli klahvivajutust,” selgitas Tartus marikeelse ajalehe Mari El peatoimeta Aleksandr Abdulov. Ülevenemaalist soomeugri ajakirjanike assotsiatsiooni juhtiv Abdulov nentis, et probleem on tõsine paljude kirillitsa põhjal loodud Venemaa rahvusvähemuste tähestike puhul.

Kongressi tähtsaim dokument on siiski resolutsioon, mille vastuvõtmise ümber käivad alati teravad väitlused – võitlused, ühel pool on rahvuslikult meelestatud tegelased, teisal aga klantspildist huvitatud ametnikud.

Tänane resolutsiooni projekt nendib, et vaatamata viimase aja paljudele positiivsetele muutustele on soome-ugri ja samojeedi rahvaste rahvaarv kahanemas. Kongressil on kavas ka hukka mõista igasugune soome-ugri rahvaste vastu suunatud füüsilise vägivald ja psühholoogiline mõjutamine, kui rahvusvähemuse etnilise diskrimineerimine. Samuti protestib kongress nn. vähekomplekteeritud koolide sulgemisega vastu rahvusvähemuste elualadel.

Loe veel

Millised võitlused nende tekstide ümber toimuma hakkavad ja mida ning kui palju lõppdokumenti pääseb, oskab peagi rääkida aga Mart Nutt, Eesti poolne redaktsioonitoimkonna liige.