Prantsusmaalt pärit importkaupa klaasangerjat toodi toona Eestisse Moskva kaudu. “Kes teab, kui kaua ta tollilaos seisis. 2–2,5 miljonist maimust kolmandik või kaks kolmandikku olid Tallinna jõudes surnud, ilmselt otsustati ülejäänud Ülemistesse lasta,” meenutas Järvalt.

Võrtsjärve mõeldud angerjakogus oli ligi 30 korda väiksema pindalaga Ülemiste jaoks tohutu, ent esialgu ei tekitanud kalad mingeid probleeme. Kriitiline hetk saabus tosin aastat pärast maimude järvelaskmist, mil angerjad alustasid sügisel tagasi Sargasso merre kudema pääsemiseks instinktiivset rännet allavoolu. Paraku tähendas see Ülemistes veevõtu filtriteni jõudmist ja hukkumist.

Aktsiaseltsi Tallinna Vesi pressiesindaja Karita Salli sõnul oli probleem tõsine 1998. või 1999. aastal, sest kalad jõudsid läbi suurt veekammi meenutava mehaanilise puhastivõre järgmisse protseduurietappi, milleks on mikrofilter. “Sealt saime nad kätte, aga mitte enam elusana,” ütles Sall.

Ülemistes 15 liiki kalu

Praegu on puhastivõre varbade vahe varasema viie sentimeetri asemel sentimeeter, kust angerjad enam läbi ei mahu. “Veekvaliteedi seisukohalt pole angerjad kõige paremad, sest tuhnivad ja keerutavad muda üles, aga eraldi neid välja püüdma ka ei hakata,” ütles Sall.

Akvaariumis võib angerjas elada 25–30-aastaseks, Ülemiste angerjad on praeguseks 20-aastased. Vanuse kohta saadi Järvalti sõnul täpseid tõendeid paari aasta eest, kui limnoloogiakeskuses töötanud magistrant määras kuulmeluukeste järgi paari isendi vanuse.

Kõnealused angerjad püüti looduslähedase toitumisahela taastamiseks ette võetud valikulise kalapüügi ehk biomanipulatsiooni projekti raames Ülemistest 2002. aastal mõrdadega välja juba teadlikult. Noodaga polnuks lootustki põhjamutta pugevat angerjat tabada. Kui Võrtsjärvest välja püütavate angerjate keskmine kaal on poole kilo ringis, siis Ülemiste angerja keskmine kaal küündis 1,7 kiloni.

“Mõni isend kaalus üle kolme kilo, ega nad väga pikaks ei kasva, koguvad rohkem rasva, aga 1,13–1,15 meetrit olid pikemad,” ütles Järvalt. Kokku leiti Ülemistest väljapüügi tulemusena 15 liiki kalu – lisaks angerjale on järve kunagi sisse lastud koha ja rääbist.

Kui kõrvaltvaatajale ka tundub, et angerjad on järves lõksus ja neid tuleks kuidagi aidata või vähemalt toidulauale maiuspaladeks välja püüda, siis Järvalti hinnangul sellel suuremat mõtet ei ole. “Ma ei usu, et see kogus nüüd nii suur on,” selgitas ta. “Lihtsalt kunagi saame selle müstilise kalaliigi kohta huvitavaid andmeid, pigem on see rekordite püstitamise koht.”

Harrastuskalamehed Ülemiste järve kaladele ligi ei pääse, järvel on õigus kalastada vaid limnoloogiajaama töötajatel.

120–130 krooni kilo

Pool Eesti angerjasaagist, keskmiselt 30 tonni aastas, püütakse Võrtsjärvest. 20 tonni angerjat püüavad kalurid välja rannikumerest, 2–3 tonni sisevetest. Võrtsjärvel on mõrrapüügiluba veidi enam kui 40 kaluril, välja püütud toorangerja kilost küsiti mullu 120–130 krooni.

“Praeguseid toitumisharjumusi arvestades on väike noorangerjas maitsvam ja tervislikum. Mida suurem, seda rasvasem,” ütles Järvalt. “Euroopa eelistab kindlasti 200 kuni 500 grammi kaaluvat angerjat, meil on alammõõduks 55 sentimeetrit ja meres 45 sentimeetrit – see on umbes 300-grammine kala.”

Väiksemate angerjate väljapüük oleks majanduslikult raiskamine, sest maimude sisseostu kilohind on viimastel aastatel järjest tõusnud. Viimased viisteist aastat on kalamaime ostetud Inglismaalt. Üks maim ehk klaasangerjas kaalub 0,3 grammi ja on seitse sentimeetrit pikk, tema hind Euroopa turul oli viimati viis krooni.

Krõbe hind on Järvalti sõnul tingitud puhtalt sellest, et angerjamaimu jõuab Sargasso merest Atlandi ookeanis Euroopa rannikule järjest vähem. “50 aastaga on kogused vähenenud sada korda, viimase 15 aasta jooksul on toimunud väga järsk vähenemine,” nentis ta.

Angerjate arvukust on kahandanud merede ja sisevete reostatus, samuti massiline suure angerja väljapüük, kes seetõttu ei jõua kudema. Kuna angerjavastseid kannavad Sargassost Euroopasse hoovused, võib globaalsetest kliimamuutustest tingitud Golfi hoovuse trajektoori põhja poole nihkumine avaldada angerjate arvukusele samuti negatiivset mõju.

Tänavu peavad Euroopa Liidu liikmesmaad koostama konkreetse tegevusplaani angerjavaru haldamiseks ja väljapüügi piiramiseks. Lähtealuseks on tagada vähemalt 40 protsendi rändangerjate pääs merre. “Kuna Eestis püütakse põhiliselt rändangerjat, võidakse lähiaastatel ka meil oluliselt püüki piirata,” ütles Järvalt.

Peale selle tahab limnoloogiakeskus tänavu koostöös Venemaa asjatundjatega uurida, millist mõju avaldab väljarändele Peipsi vesikonnast Narva hüdroelektrijaama tamm – kas ja kuidas kalad sealt läbi pääsevad. “Enne ei ole selle vastu keegi tõsisemat huvi tundnud,” mainis Järvalt.