Vabatahtliku tegevuse jaoks leidub kasutamata potentsiaali
Uhkes Kadrioru puitmajas, vanurite eneseabi- ja nõustamisühingu hoones ootab valvelaua taga 91-aastane Erna Kask. Kaks korda kuus võtab ta vastu eakaid, kes saabuvad seal tegutsevatesse kümnetesse huviringidesse, vastab telefonikõnedele, arveldab ja suunab tulijaid suures majas õigesse kohta. Muul ajal juhib ta ühingus viltimisringi või töötab kohvitoas. Seda kõike vabatahtlikult.
„Käsitöö on mulle nii armas, et ma juba sellepärast tahan kodust välja tulla – et anda teistele edasi seda, mida ma ise olen kuidagi õppinud,” ütleb Kask. „Tasu selle eest muidugi ei saa – ainult hea tunde, et sa siia tuled ja oled toredate inimestega koos,” lisab ta. Tegelikult peab ta töö eest suisa peale maksma: kodust ühissõidukitega kesklinnas käimine maksab viis eurot. Selle eest saab ta vastu võimaluse end tegusana hoida, oskusi edasi anda ja teistega suhelda.