Vanalinna-alune muuseum: bastionikäikudest rongiga tulevikku
Hiljemalt selle aasta sügisel avab Tallinna linnamuuseum Kiek in de Kökist maa alla suunduvates Lindamäe ja Harjumäe alustes bastionikäikudes ekspositsiooni, mis otsapidi ulatub ka Võidusamba lähedusse.
Kiek in de Köki muuseumijuhi Toomas Abilise sõnul külastajad täiesti Võidusamba alla küll ilmselt ei pääse, aga n-ö minevikku suunduv käik jookseb tegelikkuses vähemalt Vabaduse väljakuni. „Esialgu pole sellega küll täpsemaid plaane tehtud, kuid miks mitte see kunagi ühendada Vabaduse väljaku alla planeeritava ekspositsiooniga,“ ütles ta ning märkis, et kunagi oli linnajuhtidel selline plaan juba tehtud.
Muuseumijuhi sõnul tuleb käikudesse suunduvasse maapealsesse eesruumi suur multimeediaprogrammiga ekraan, kus tutvustatakse käikudes leitavat. „See on peaasjalikult selleks, et inimesed maa all ära ei eksiks ja teaksid umbes, kus nad asuvad ja mida seal näha saab,“ selgitas ta.
Vasakul minevik, paremal tulevik
Mööda kitsast keerdtrepist kolme-nelja meetri sügavusele maa alla minnes leiab inimene end kahe käigu liitumiskohas. Linnamuuseumi arendusjuhi Kalmar Ulmi sõnul võtab külastajaid selles punktis vastu ajalooline isik Erich Dahlberg, kes omal ajal bastionikäike projekteeris. Dahlbergi juures on viidad, mis juhatavad vasakule ajas tagasi aastatel 2008 – 1558 ning paremale ajas edasi 2008 – 2219.
„Siit läheb asi kaheks, kui minna paremale, siis siin pikas võlviga tunnelis hakkab sõitma tulevikurong, millega külastajad pääsevad Lindamäe alla kunagisse laskemoonalattu,“ selgitas Ulm. Ligi sajameetrises käigus sõitma hakkavasse kitsasse rongi mahub Ulmi sõnul korraga 22 inimest, kes istuvad üksteise kõrval selg vastu vagonettides seina ning sööstavad tuleviku suunas.
„Tegelikult see väga kiiresti ilmselt sõitma ei hakka, inimesed peavad suutma liikumise ajal ka heli- ja valgusefekte jälgida,“ selgitas muuseumijuht Abiline, tema sõnul jääb rongil istuvate inimeste silmade kõrgusele pikk ekraan, millel jooksevad pildid Tallinna arengust, milline linn tulevikus välja näha võiks. „Keegi ju täpselt ei tea, mis tulevikus ootab, aga inimestele avaneb pilt ideedest, milline ta võib olla,“ selgitas Abiline.
Vasakule suundudes kerib end külastajate ees lahti käikude minevik. Kohe käigu algusesse „majutatakse“ kodutud, kes Abilise sõnul aastatel 1991-2004 käikudes elasid. Samuti leiavad seal oma koha punkarid, kellele käikudes aega veeta meeldis.
Sellele järgneb tsiviilkaitse periood Nõukogude okupatsiooni ajal aastatel 1945-1991. Teise maailmasõja perioodi juures meenutatakse käikude toonast otstarvet pommivarjendina, kus külastajad omal nahal saavad tunda näiteks pommitamisest tekkinud vibratsiooni ja heliefekte.
Ajarännak algab novembris
Kitsas ja madal käiguosa, mis suundub Vabaduse väljaku poole, jääb arendusjuhi Ulmi sõnul esialgu siiski külastajatele suletuks, sest see sai alles hiljuti veest tühjaks lastud ning sellega oleks praeguse seisuga veidi liiga palju tööd.
„Polegi veel päris lõpuni välja uuritud, kuhu see käik täpselt välja jõuab, mine tea, äkki viibki Pirita kloostrini,“ märkis Ulm. Pikemas perspektiivis võib kõne alla tulla käigu ühendamine Vabaduse väljaku alla rajatava ekspositsiooniga, et käikudesse pääseks ka sealt kaudu.
Kuna praegu on käigud veel avatud, ei ole seni saanud ekspositsiooni ülesseadmisega pihta hakata. Põhjalikud ehitustööd algavad aprillis-mais ning ajarännakust saab osa hiljemalt novembris. Seni käib gruppide registreerimine käikude külastajatele Kiek in de Kökis. „Käike tahame siiski osaliseltki lahti hoida vähemalt kuni juunini, ekspositsiooni ülesseadmine ei tohiks külastajaid segada,“ lisas Ulm.
Plaanide elluviimine läheb maksma ligi 30 miljonit krooni, millest suurem osa saadi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt, ülejäänu maksab kinni Tallinna linn.
