Vene ajalooõpik: Baltimaad liitusid NSVLiga vabatahtlikult

Vene keskkooliõpilastele mõeldud ajalooõpiku kohaselt liitusid Eesti, Läti ja Leedu Nõukogude Liiduga vabatahtlikult. Õpik jättis käsitlemata Punaarmee sissetungi ja Molotov-Ribbentropi pakti mõju.

Õpik, mis käsitleb Venemaa ajalugu 20. sajandil ja 21. sajandil, jätab mulje nagu oleks Baltimaad Nõukogude Liiduga vabatahtlikult liitunud, samuti ülistab see Jossif Stalini poliitikat, vahendab Helsingin Sanomat.

Rääkides 1940. aastast, märgib õpik, et Eesti, Läti ja Leedu liitusid Nõukogude Liiduga. Siinjuures pole mainitud, et Punaarmee okupeeris Balti riigid, vangistas nende riigijuhid ning lisaks organiseeris uued valimised.

1939. aastal sõlmitud Molotov-Ribbentropi pakt on küll mainitud, kuid mitte selle seaduslikud ja ajaloolised aspektid. Osaliselt süüdistatakse neis sündmustes ka lääneriikide poliitikat. Paljud “eksperdid” põhjendavad seda sellega, et Nõukogude Liidul polnud Hitleriga pakti sõlmimisele valikut ning see suurendas riigi julgeolekut.

Talvesõjast rääkides mainib õpik, et Nõukogude diplomaadid tegid Soomele ettepaneku piiri nihutamiseks, selleks et suurendada Leningradi julgeolekut. Nõukogude Liit oleks selle eest vastu andnud Vyborgi alad. Õpiku järgi oli Talvesõja algatajaks Soome.

Õpik märgib, et see, et paljud riigid end 1990. aastal iseseisvaks kuulutasid, ei tähendanud seda, et nad oleksid tahtnud Nõukogude Liidust lahku lüüa.

Õpiku kirjutasid Vene haridusministeeriumi tellimusel ja doktor Nikita Zagladini juhtimisel Sergei Kozlenko, Sergei Minakov ja Juri George Petrov.