Vene ekspert: presidentide kohtumisest pole mõtet erilisi järeldusi teha
„Ma arvan, et see oli absoluutselt protokolliline kohtumine. Ma ei hakkaks sellele suurt tähtsust andma,“ ütles Pavlovski, viidates sellele, et presidentide Toomas Hendrik Ilvese ja Dmitri Medvedevi kohtumine toimus soome-ugri rahvaste kongressi raames. „Vaat, kui nad poleks kohtunud, siis see oleks olnud midagi märk.“
Pavlovski lisas, et mingitest muutustest Eesti-Vene suhetes pole selle kohtumise järel põhjust rääkida.
Varem uudisteagentuuri Regnum-Baltika, mis on tuntud oma suhteliselt Eesti-vaenuliku hoiaku poolest, direktorina töötanud Pavlovski juhtis tähelepanu sellele, et Eesti ja Vene kommentaatorid ning ajakirjandus tegid kohtumisest erinevaid järeldusi.
„Kui Vene poole tõlgendustes oli peamine see, et Venemaa ootab käitumise muutumist Eestilt, siis Eesti poliitikud ja ajakirjandus tõlgendasid täpselt vastupidi,“ märkis Pavlovski.
Pavlovski meelest pole midagi tähelepanuväärset selles, et Medvedev ei esitanud kohtumisel Ilvesega Venemaa teada-tuntud süüdistusi nagu venekeelse elanikkonna õigused Eestis, erinevused ajaloo tõlgendamisel jne. „Medvedev on seda korduvalt rääkinud juba enne Ilvesega kohtumist. Ma ei usu, et ta armastab ennast korrata,“ ütles Pavlovski.
Pavlovski väitel on Eesti-Vene suhete üks peamisi probleeme jõustumata piirileping.
„See on teatud mõttes lakmuspaber meie suhetes,“ ütles Pavlovski. „Eesti ei taha selles suunas mingeid samme astuda, saates sellega meile teatud signaali. Kusjuures, nagu ma aru saan, siis teiste probleemidega on olukord samasugune.“
„Eesti räägib ainult deklaratiivselt soovist parandada suhteid (Venemaaga-J.P), aga mingeid tegusid pole näha,“ jätkas Pavlovski. „Ei saa ju Ilvese avaldust kongressil selle kohta, et paljud soome-ugri rahvad ei ole vabad, tõlgendada kui katset parandada suhteid.“
