Patsiendid ei kujuta arsti töökoormust ette

Kui arstil on nimistus üle 2300 patsiendi, peab tal tööl olema ka abiarst, kes võtab iseseisvalt haigeid vastu. Rosenthali sõnul on see enamikul olemas, sest muidu ei suudakski perearstid toime tulla.

Lisaks peab olema ka korralik õde, kes teeb ära palju paberitööd ning konsulteerib patsiente. “Muidu võtab suure osa perearsti tööajast ujulate, sõjaväe, kohtute ja teiste jaoks tõendite kirjutamine,” märkis Rosenthal.

Rosenthali sõnul teevad töö raskeks need patsiendid, kes ei kujuta perearsti töökoormust ette ega saa aru, miks arst 37,2-kraadise palaviku puhul ei taha koduvisiiti teha. “Inimeste ootused on suured, aga informeeritus võimalustest väike, nii peangi osa tööaega kulutama selgitamisele ja infovahetusele,” polnud Rosenthal rahul. “Tegelikult saaks õde telefoni teel nõustada, kuidas esimesi gripitunnuseid ravida.” Rosenthali sõnul võtab ta praegusel pingelisel ajal päevas 10 tunni jooksul vastu 30–40 haiget. Tema perearstikeskuses on kirjas kokku 2930 patsienti.

1998. aastal perearstipraksist alustades töötas Rosenthal esimesed kolm-neli aastat üksi. “See aeg oli väga raske,” meenutas ta tagantjärele. “Koduvisiite sain alustada alles õhtul pärast kella kaheksat ja vahel lõpetasin isegi pärast südaööd.”

Ka Tallinna tervishoiu arengukavas viidatakse, et perearstide töökoormus on ülemäära suur, ning soovitatakse nimistu suurusi aasta-aastalt vähendada 1625-ni. Praegu on Tallinna perearstide nimistus keskmiselt 1923 patsienti.

Raha uuringute tegemiseks napib

Rosenthal on kasutanud seda praktikat, et andnud kõigile haigetele ka oma mobiiltelefoni numbri. “Aga seda ma noortele kolleegidele ei soovita, sest isiklikku elu siis enam pole,” rääkis perearst.

Perearstide liidus arvutati välja, et kui nimistus on üle 1700 patsiendi, töötab arst kahjumiga. Perearst peab väga valima, kellele mis uuringuid teha, sest haigekassa rahast jääb paraku väheseks. “Möödunud aastal kulus meie perearstikeskusel uuringuteks ettenähtud rahast 7000 krooni enam, haigekassa aga keeldus seda välja maksmast!” pahandas Rosenthal.

Arvamus, et paljud nimistus olevad inimesed käivad ju tegelikult väga harva arsti juures ja nende raha jääb n-ö üle, on Rosenthali sõnul väär. Tegelikult käib keskmiselt iga inimene arsti juures 3,5 korda aastas. Peaaegu igale visiidile tulnud inimesele teeb perearst mingid uuringud. Näiteks ühekordne vereanalüüs antikehade kindlakstegemiseks maksab 166 krooni, haigekassa on aga iga nimistus oleva inimese kohta ette näinud uuringuteks aastas ligi 55 krooni.

Praegusel viiruste kõrgperioodil tuleb sageli teha kopsu- või põskkoopapõletiku uurimiseks röntgen, pikaleveninud põletike järel tuleb teha vereanalüüsid, sageli antakse patsientidele kaasa paljundatud materjale.

Lapsed käivad sagedamini arstil

Kas perearsti töökoormus sõltub sellest, kui nimistus on palju vanemaid inimesi, kes sagedamini haiged? “Ega vanemad käigi eriti tihti arsti juures, nemad on oma elu jooksul õppinud haigustega ise toime tulema. Kõige sagedamini vajavad arstiabi hoopis lapsed, nii et nende hulk mõjutab küll,” ütles Rosenthal. Teisalt on oluline see, kas nimistu koosneb piirkondlikult perearstile määratud patsientidest või ise registreerinutest. Need, kes ise end kirja pannud, on enamasti kroonilised või sagedased haiged, kes käivad arsti juures sagedamini. Määratud patsientide hulgas on aga palju selliseid, kes ei pruugi aastate jooksul arsti vajada ega teagi vahel, kes nende perearst üldse on.