Võlukunst: saastekvoodist saavad bussid ja tuulikud
Täna hommikul valitsuse istungile kogunevad ministrid annavad kõigi eelduste järgi heakskiidu väga suurele Kyoto protokolli kohaselt Eestile eraldatud, kuid kasutamata CO2 saasteühikute ehk AAU-de müügitehingule. Ostjaks on sedapuhku Hispaania.
44 miljonit eurot ehk ligi 700 miljonit krooni väärt kvoodimüügi tulemusi saavad inimesed täiesti reaalselt katsuda ning kasutada juba järgmisel aastal. Nimelt kavatseb riik saadava raha eest näiteks ühe ropsuga uuendada kuuendiku kõigist maakonnaliinidel inimesi teenindavatest bussidest.
Rohelised projektid
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, kellele valitsus annab täna volitused sellise tehingu sõlmimiseks, oli eile silmanähtavalt heas tujus. Eesti riigi kontol kasutamata seisvate AAU-de müük tõusis teemaks juba majanduskriisi haripunktis. Kuid erinevalt nii mõnestki teisest Ida-Euroopa riigist, kes kriisi harjal suuri müügitehinguid sõlmisid, ei suutnud Eesti esialgu kuidagi sarnase tegevusega alustada. Nüüd on aga teistele kõvasti järele võetud.
„Asi läheb ülesmäge. Meie müügimeeskond on selles suhtes teinud väga tõhusat tööd. Lepinguid on siin olnud ja ilmselt lähitulevikus võib neid tulla veel,” rääkis Tamkivi optimistlikult.
AAU-sid ei saa aga päris niisama lihtsalt maha müüa ning siis vaadata, kuhu parasjagu raha soovitakse panna. Kuna kvooti ostavad riigid, kelle enda majandus vajab neile Kyoto lepingus ettenähtud saastelubadest enam ühikuid, siis nõuavad ostjad, et nende makstav raha läheks nn rohelistesse projektidesse. Ehk teisisõnu aitaksid kindlates valdkondades vähendada näiteks saastamist või teha energiatarbimist tõhusamaks, kui see parasjagu on.
Hispaania on Eestis välja valinud kaks projekti, kuhu raha üsna võrdsetes osades suunatakse. Poole raha eest lubab Eesti riik soetada riigi doteeritavatele maakondlikele bussiliinidele soetada ühe korraga umbes sada tuliuut ning seega reisija- ja keskkonnasõbralikumat bussi. Teise poolega aga lubatakse toetada täiendavalt tuuleenergia tootmise arendamist ehk tuulikute püstitamist. „Selle transpordi ja tuuleenergeetika sektorit puudutava tehinguga saavad need valdkonnad päris tõhusa süsti,” oli Tamkivigi rahul.
Valitsus kinnitab täna lisaks Hispaania tehingule ka ühe väiksema AAU-de müügiplaani. Selles on Eesti kasutamata saasteühikute ostjaks üks Jaapani pank. Raha suunatakse projekti, millega on kavas soojustõhusamaks renoveerida 11 avalikku hoonet.
Tänavusse riigieelarvesse kirjutati eelmisel aastal sisse poole miljardi kroonine AAU-de müümise plaan. Eesti Päevaleht tõi selle aasta märtsis eksklusiivselt avalikkuse ette valitsuse esimese saasteühikute müümise plaani Austriale. AAU-de müügimeeskonna juht, riigikantselei strateegiabüroo direktor Keit Kasemets ennustas siis, et eelarve poolemiljardiline müügiplaan võib täituda kahekordselt. „Arvestades kaht Austria tehingut, Hispaania ja Jaapani oma ning lähikuudel veel ühte kavas olevat müüki, oleme selle aasta ühe miljardi eesmärgi täitnud,” sai Kasemets nentida ajal, kui pool eelarveaastat on veel peaaegu ees.
100 uut bussi juba tuleval aastal
•• Kyoto saasteühikute ehk AAU-de müügist loodetavast 44 miljonist eurost 21 miljoni ehk kokku umbes 328 miljoni krooni eest plaanib riik radikaalselt uuendada Eesti eri maakondade ühistranspordiliinidel vuravat bussiparki. Kava kohaselt peaks sedasi saama käiku panna pisut üle saja tuliuue bussi.
•• Majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Lauri Tammiste sõnul tähendaks see ligi kuuendiku praegu riigi doteeritavatel maakonnaliinidel sõitvate busside väljavahetamist, sest kokku liigub sellistel liinidel umbes 650 bussi.
•• „Kasutusel olevad bussid on muidugi eri suurusega. Hankida on plaanis aga pigem suuremat tüüpi busse,” rääkis Tammiste, lisades, et osta soovitakse säästlikke diislikütust tarbivaid sõidukeid, mis on valmis kasutama ka biolisandiga kütet.
•• Riik kavatseb osta uued sõidukid rahvusvahelise hankega. Kui bussid kohale jõuavad, antakse need konkursi korras opereerimiseks eraettevõtetele täpselt nii kauaks, kui kehtib konkreetse firma leping riigi doteeritaval liinil sõitmiseks.
•• Valitsus arvestab, et lisaks keskkonnasäästlikkusele võidetakse ka dotatsiooni vajaduse vähenemisest, kuna uued bussid on ökonoomsemad kui paljud praegused maakonnaliine teenindavad sõidukid. Kui kõik läheb plaanide kohaselt, siis alustavad uued riigibussid maakonnaliinidel sõitmist juba tuleval aastal.
Ettevõtted saavad toetust elektrituulikute jaoks
Veel 30 MW eest tuuleenergiat
•• Ülejäänud osa saasteühikute müügi tehingust Hispaaniale läheb toetusskeemile, mis aitaks püstitada Eestisse veel 25–30 megavati eest tuuleelektri tootmisvõimsusi. Kokku oleks seda 23 miljonit eurot ehk 359 miljonit krooni.
•• Kuid siin on üks väike aga. Kuna selle plaani rakendumisel läheks kõikide Eestisse plaanitud tuuleelektri võimsuste kogusumma suuremaks kui aasta alguses elektrituru seaduses sätestatud 600-megavatine piir, siis selle skeemi toel püstitatavate tuulikute toodetud elektrile taastuvenergia toetust võrgutariifide kaudu enam ei makstaks.
Elekter ei kalline
•• „See on hea uudis tarbijale, sest elektri hind ei lähe selle skeemi tõttu kallimaks,” sõnas majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Lauri Tammiste. „Samal ajal aga püstitatakse tuuleenergia tootmisvõimsusi, mis on lisaks 600-megavatisele võimsusele, mille saavutamist riik soodustab tariifide kaudu. See tähendab, et taastuvenergia tootmisvõimsusi tuleb valitsuse enda eesmärgile täiendavalt juurde,” lisas Tammiste.
•• Tuulikute toetuseks minevate summade jagamise eest hakkab eeldatavasti vastutama keskkonnainvesteeringute keskus, mis kuulutab tehingu teostamise järel välja avatud taotlusvooru tuulikute rajamise toetamiseks mõeldud summade jagamiseks.
