Wismari raveliini tunnelid on oodatud üllatus
Uudiseks võib see olla ehitajatele, aga ei tohiks olla linna muinsuskaitse juhtidele. On ju ometi laialt teada maa-aluste varustus- ja meeskonnakäikude olemasolu Toompead ja vanalinna ümbritsevates bastionides ja nende eelkindlustustes. Lausa must-valgel on selle ära trükkinud tuntud Tallinna-uurija Rudolf Kenkmaa pea nelikümmend aastat tagasi (1965) raamatus “Tallinna bastionid ja haljasalad”.
Nõukogude ajal kasutati osa nendest varjenditena (Skane, Rootsi, Ingeri ja Suure Rannavärava bastioni all, viimast kasutab praegu turvafirma Falck). Nende kasutamist linna tutvustavatel turismimarsruutidel on korduvalt soovitanud Eesti kindlusarhitektuuri grand old man Heino Gustavson.
Ning õigus on ka Kunstiakadeemia emeriitprofessoril Rein Zobelil, kui ta ütleb, et juba kvartalis projekteerimisel oleks tulnud nende väljatulemisega arvestada ja ka vastavad kaitsetingimused koostada. Kaardil on selgelt näha, et de la Gardie’ reduudi tagant (praegu asub seal Kaarli kirik) kuni Wismari raveliini keskosani oleval alal asub praegune kahe hoone ehitustanner.
Avalikkuse huvi paneb ehk asjaosalisi mõtlema rajatiste tulevikuvõimalustele.
Ei maksa unustada, et selliseid rajatisi on Tallinnas veelgi ja vanalinnast veel kaugemalgi. Endise linna elektrijaama ja praeguse Energeetikakeskuse kohal oli väga oluline kindlusrajatis Stuarti reduut, millest linna poole jäi Skane ja Suure Rannavärava bastion – kui sarnane olukord Kaarli puiesteel leituga! Nüüd renoveeritava Patareikasarmuga võisid aga maa-aluseid varustusteid pidi ühenduses olla praeguse Suur-Patarei tänava ääres asunud Wachteni ja Ükssarve patarei. Jääb vaid loota, et neile ja teistele, siin mittemärgituile jagub edaspidigi avalikkuse tähelepanu.
