FAKTIKONTROLL | Kas Riina Solmanil on EKRE suure liikmete arvu põhjuse osas õigus?

Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord, kas vastab tõele ilmselt rahvastikuministriks saava Riina Solmani (Isamaa) väide sellest, justkui oleks Helmed toonud enda liikumisse 6000 inimest.

TSITAAT

10. aprillil ütles Solman: "2012 ühines Rahvaliidu umbes 6000 liiget Eesti Rahvusliku Liikumisega, mida siis juhtisid Helmed ja kus oli umbes 250 liiget."

KONTROLL

Riigikogu kodulehel on ERKE fraktsiooni alamlehel kirjutatud erakonna ajaloo kohta nii: "Eesti Konservatiivne Rahvaerakond sündis Eesti Rahvusliku Liikumise ja Eestimaa Rahvaliidu ühinemisel 2012. aastal. 24. märtsil toimunud kongressil võttis Eestimaa Rahvaliit endale uue nime ja kinnitas uue programmi."

Solmani väide jätab mulje, justkui oleks 6000 inimest tegutsenud proaktiivselt EKRE liikmeks saamise nimel, kuigi tegelikult EKRE lihtsalt "päris" Rahvaliidu vanad liikmed, kes said EKRE liikmeteks ilma mistahes omapoolset initsiatiivi näitamata.

Küsisime kommentaari ka Riina Solmanilt, olles näidanud talle käesoleva kontrolli mustandit hinnanguga "pigem vale". Siin on tema seisukoht:

„Ma ei ole teie tõlgendusega nõus, et minu jutust jääb mulje, justkui oleks 6000 Rahvaliidu inimest tegutsenud proaktiivselt EKRE liikmeks saamise nimel. Ma ei ole seda väitnud ega oskaks seda lauset antud vastuse kui terviku kontekstis ka niiviisi tõlgendada.

Palun lugege minu vastust koos järgneva lausega: "2012 ühines Rahvaliidu umbes 6000 liiget Eesti Rahvusliku Liikumisega, mida siis juhtisid Helmed ja kus oli umbes 250 liiget.

Selles mõttes olen ma üllatunud, et inimesi hirmutatakse EKREga, mis ei ole ju viimase aja nähtus, vaid ikkagi võrsunud Rahvaliidust – kuidas on võimalik linnainimesi toredate maainimestega nii ära hirmutada?"

Minu sõnakasutus ei pruugi siin 100% juriidiliselt täpne olla, aga vastust tervikuna koos lugedes peaks ju olema arusaadav, et pidasin eelkõige silmas, et ühinemise tulemusena tekkinud EKRE liikmeskonna puhul on suures osas tegemist endise Rahvaliidu liikmetega, mitte Eesti Rahvusliku Liikumise liikmetega.

Lähtudes wikipeediast, kus on kirjas, et

1. EKRE kasvas välja Eestimaa Rahvaliidust, kui sellega ühinesid 2012. aastal Eesti Rahvusliku Liikumise liikmed.

2. Ka ei ole korrektne teie väide, et "tegelikult EKRE lihtsalt "päris" Rahvaliidu vanad liikmed, kes said EKRE liikmeteks ilma mistahes omapoolset initsiatiivi näitamata." See ei ole korrektne põhjusel, et ühinemise ja nimevahetuse kiitis heaks just Rahvaliidu kongress, kes esindas neidsamu Rahvaliidu liikmeid, kes siiani suures osas erakonnaliikmed on, mis veelkord kinnitab, et EKRE on põhiosas nime vahetanud Rahvaliit.

"Veebruaris 2012 kiitis Eesti Rahvusliku Liikumise üldkoosolek heaks organisatsiooni ühinemise Rahvaliiduga. 24. märtsil 2012 kiitis ühinemise heaks ka Rahvaliidu kongress ja otsustas võtta erakonna uueks nimeks Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE)"

3. ERL-il oli ca 250 registreeritud liiget.

4. Seda, et EKRE on võrsunud Rahvaliidust ja tema liikmeskond on paljuski Rahvaliidu aegne, kinnitab sisuliselt ka see, et viimase ca 7 aasta jooksul ehk peale Rahvaliidu ümbernimetamist EKREks on erakonnaga liitunud ca 2800 inimest, kes kokku moodustavad ca 1/3 EKRE tänasest liikmeskonnast. „

Seega Solman tunnistab, et tema sõnastus polnud kõige täpsem. Meie omakorda mööname, et 2800 uut liitujat pärast EKRE-ks muutumist on muljetavaldav tulemus, mis jääb samal perioodil alla ainult Keskerakonnale, sedagi napilt. Sellest faktist tulenevalt võib tõesti öelda, et EKRE-l on olnud ka loomulik külgetõmbejõud ning et suur liikmete arv pole ainult "pärimise" tulemusena sündinud.

OTSUS

Nii ja naa.

PROJEKTIST

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aasta septembri alguses Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad.

Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile [e-mail].