Genfi autonäitus 2019. Autotööstus on end nurka värvinud

Super-, hüper- ja megaautosid lisandub maailma ennenägematus tempos, aga heitenormid sunnivad tootjaid autosid elektrifitseerima.

Kui rääkida 2019. aasta Genfi autonäituse esmaesitlustest, siis nappis selliseid mudeleid, mis tulevikus eeldatavasti Eesti tänavapilti kujundama hakkavad. Mõned siiski olid: Škoda Scala ja Kamiq, Peugeot 208 ja Renault Clio.

Näitus peegeldas täpselt autotööstuse probleeme. Autondust kägistavad heitenormid. 2021. aastaks peavad kõik oma toodangut Euroopas müüvad autofirmad tagama, et nende uute autode keskmine CO2-heite hulk ei ületaks 95 g/km. See on karm nõue.

2017. aastal Euroopas registreeritud uute sõiduautode keskmine oli 118,5 g/km ehk 0,4 g/km rohkem kui aastal 2016. Ka elektri- ja hübriidautode läbimurre on üksnes heleroheline unistus – nende osakaal uutest autodest oli kokku 1,5%. Kes 95 g/km piirist ülespoole jääb, seda ähvardavad krehvtised trahvid – 95 eurot iga normi ületava grammi kohta korrutatuna 2020. aastal müüdud uute autode arvuga.

Konsultatsioonifirma PA Consulting uuring ennustab, et mitme suure tootja puhul võib trahvisumma ületada miljard eurot aastas. Selle maksavad kinni tarbijad ehk meie. Autod kallinevad möödapääsmatult ilma trahvidetagi, sest heitenormidesse mahtumiseks tuleb kõvasti pingutada (loe: raha kulutada).