Sony Z3 võlub värviga

Selle peaks ostma, kui…

... tahate kohe praegu parimat Android-telefoni

Ärge ostke, kui…

... üle viietolline ekraan on teie jaoks liiga suur

... kardate klaasi n-ö isemurdumise häda

... olete valmis ootama kevadist uut mudelit, mis toob kaasa vanemate hinnalanguse

Sony Xperia Z3 on suur, elegantne ja võimekas tööriist. On müstika, kuidas firmal selliste telefonide loomisest olenemata nii halvasti läheb. Septembri lõpus teatas Sony, et jooksva finantsaasta kahjumiks prognoositakse 230 miljardit. Tõsi, see summa on jeenides, ent isegi eurodes näitab 1,6-miljardine kahjum, kui kehvasti Sonyl oma telefonide müügiga läheb.

Näiteks USA-s ei ole Jaapani firma isegi „pildil”: kui koostatakse ülevaadet parimatest telefonidest, siis Sonyt isegi ei mainita. Ja ometi läheb firmal Euroopas hästi. Sony teeb telefone, millest õhkub pühendumust, kvaliteeti ja soliidsust ning tarbijad hindavad seda.

Väärikam disain

Z3 on, nagu nimigi ütleb, järg kevadisele Z2-le. Kevadise mudeliga võrreldes on Sony oma superkangelase välimust ümaramaks lihvinud. Kevadine Z2 oli korraga kandiline ja ümar nagu ka eelnevad Z-d enne teda. Telefoni küljed olid justkui üksteisega täisnurga all, aga telefoni servad ühtlasi nagu lainetest uhutud. See oli ausalt öeldes lahendus, mis polnud ei liha ega kala.

Uue Sony Z3 disain on aga palju selgem, konkreetsem ja tänu sellele kokkuvõttes väärikam. Klaasjas ekraan ees, klaaspind taga ja nende vahel ümarad metallist ääred. Kõige suuremat kiitust väärib telefonide värvilahendus. Z3 puhul võib piinlikkuseta öelda, et valisite telefoni värvi tõttu. Peale musta ja helevalge on valikus veel kuldpruun ja mereroheline – need pole Sony välja mõeldud turundusvärvid, vaid just need, millena telefonid paistavad. Pastelseid värve aitab kahtlemata esile tuua metallkorpuse ja klaaspinna viimistlus.

Aga Z3 on täis rohkem võimsust kui kunagi varem. Tegelikult on telefon ainult tsipa võimsam kui kuus kuud tagasi välja tulnud Z2. Ent kuigi telefonidel on sama suur 5,2-tolline ekraan, on uus Sony seejuures ikkagi 11 grammi kergem ja ka mõõtudelt saledam. Nii suurte telefonide puhul on iga gramm ja millimeetrikümnendik oluline. Sest olgem ausad, nii pirakat telefoni ühes käes hoida ja iga päev kasutada on tõsine väljakutse, kui teil pole keskmisest suuremad käed.

Sony telefonis on endiselt sama kaamerasensor, mis väljastab hiigelsuuri 20-megapiksliseid pilte. Kuid kaamera on õppinud uusi oskusi, millest mõni on kohe väga praktiline. Näiteks video salvestamisel pildi stabiliseerimine. See probleem on fotode ja filmide tegemist kummitanud aegade hämarusest alates (isegi Johannes Pääsuke rändas mööda Eestit koos kolmjalaga) ja selle lahenduseks on nutitelefonis kaks võimalust. Üks on optiline pildistabiliseerimine, teine digitaalne stabiliseerimine, mis tähendab, et pilt tehakse tarkvaraga sujuvaks.

Sony Z3 kasutab viimast võimalust ja tulemus on väga muljetavaldav. Näiteks filmides kõndivat või jalgrattaga sõitvat last külje pealt, tuleb tema kõrval püsimiseks ise pidevalt kõndida. Isegi kui teil on väga kindel käik, tähendab iga samm telefoni jaoks liikumist. Z3 pildistabilisaator oskab aga sellises olukorras teha nii sujuva video, nagu kannaksite mitmekilost Steadicami, millega teleoperaatorid näiteks kergejõustikustaadionil ringi taaruvad.

Kaks puudujääki

Z3-l on peale staatusekohase hinna ainult kaks muret. Üks neist on tõeline must hobune: telefoni kummitab põhjuseta klaasipragunemise sündroom, mida nägi pealt ka Eesti Päevaleht. Telefoni tagaküljel olevasse klaasi tekib pragu, olgugi et see pole millegi kõva vastu kukkunud või kriimustada saanud.

Z3 teine häda on Sony tootmistsükkel. Kui iga kuue kuu tagant tuleb välja uus tipptelefon, tekib kiusatus ostuotsus edasi lükata. Pealegi langevad uue mudeli väljatuleku tõttu eelmiste telefonide hinnad kiiresti. Juba praegu on võimalik peaaegu poole hinnaga osta mullune Sony Xperia Z. 1

 

 

Protsessor: neljatuumaline 2,5 GHz Krait (Snadragon 801)

Mälu: 3 GB

RAM, 16 GB sisemälu

Ekraan: 5,2-tolline LCD, 1080 x 1920 pikslit (424 pikslit tolli kohta)

Ühendused: 2G/3G/4G, wifi a/b/g/n/ac, Bluetooth 4.0

Kaamera: 20,7 megapikslit (4k video), esikülje kaamera 2,2 megapikslit

Operatsioonisüsteem: Android 4.4.4

Aku: 3100 mAh

Mõõtmed: 14,6 x 7,2 x 0,7 cm

Kaal: 152 g

Hind: 695 eurot

Apple mõtleb telefone tehes kastist väljas ja jälle edukalt

Selle peaks ostma, kui…

... saate seda endale lubada

... vajate tõesti suurt ekraani (6 Plus)

Ärge ostke, kui…

... ei taha karta libisemist ja telefoni ümbrisesse peita

... vajate kõiki Androidi seadistusvõimalusi

Apple’i telefonid on omaette kategooriast. Esiteks on nad nii kallid, et võivad lihtsalt oma hinnaga mõnel nõrgemanärvilisel harja punaseks ajada. Seetõttu sünnivad netikommentaarid stiilis „iPhone’i hind sisaldab 20% lollimaksu”. Teiseks toimivad nad teistsuguse tarkvaraga, mistõttu on täiesti ühildamatud Android-telefonidega. Nende kõige suurem eripära on aga see, et terve telefoni on loonud ainult üks asutus. Nii riistvara, tarkvara kui ka disaini on välja töötanud Apple.

Raha seljatas põhimõtted

Ülejäänud tööstusharu esindajad nii ei toimi (Samsung ehitab telefoni, mille sees on Google’i tarkvara) ja selles vallas pole uute iPhone’idega midagi muutunud. Muutunud on aga telefonide välimus ja seeläbi nende kasutatavus. Esimesed 2007. aastal ilmavalgust näinud ja mobiilimaailma ümber teinud iPhone’id olid ümarad kui lutsukivi. Alates iPhone 4-st said nad ikoonilise kandilise disaini. Detailid küll muutusid, aga põhimõtteliselt oli tegu metallist ja klaasist korpusega, millel olid piisavalt reljeefsed servad, et väärisseadme käest libisemist mitte karta. Käeshoidmist soodustas ka telefonide suurus, kolmest ja poolest tollist kasvas telefon ainult veidi suuremaks ehk nelja tollini.

Apple on järjekindlalt kinnitanud, et sellise suurusega seade on inimese kätele kõige sobivam, kõige kasutatavam, kõige parajam. Ent nüüd on ometi müügil korraliku hüppe teinud 4,7-tollise ekraaniga iPhone 6 ja 5,5-tolline iPhone 6 Plus (kutsugem teda suupäraselt 6P-ks). iPhone 6 pole kindlasti väikevend, pigem suur täiskasvanu, kelle vend on hiiglane 6P.

Millest siis selline Apple’i meelemuutus? Öelgem keerutamata, et asi on rahas. Apple müüs seni väga edukalt väikseid telefone ja sai suurema ekraaniga seadme loomist edasi lükata. Kuigi tarbijad suuremat võib-olla nõudsid, läksid pisema ekraaniga tooted ikka väga hästi. See on muide üldisemaltki iPhone’ide kõrge hinna põhjus: Apple saab nii kalleid telefone müüa, sest sellise hinnaga tootele jagub ostjaid. Seetõttu on aga konkurendid saanud segamatult suurte ekraanide segmendis n-ö peesitada, ilmekas näide on hiiglaslik Samsung Galaxy Note. iPhone 6 ja 6P on mõõduerinevusest hoolimata disaini poolest sarnased: kadunud on reljeefsed servad, ümarad on nii telefoni korpuse kui ka isegi ekraaniklaasi ääred. iPhone 6 on natuke kõhe käes hoida, sest ka sile alumiinium soodustab telefoni käest libisemist. Aga 6P-d on juba väga kõhe käes hoida. Ilmselt on rahuliku telefoneerimise lahendus iPhone’i kaitsekesta sisse peitmine, mis lahendaks ka telefoni kaamera suurima häda. Nimelt ei mahu see hästi muljetavaldavalt õhukesse korpusesse ära, turritab sealt pisut välja ja saab seega alati esimese hoobi, kui telefon näiteks lauale asetada.

Üldiselt on aga iPhone 6 4,7-tolline ekraan täiesti mõnus. Inimesele, kes on aastaid iga päev ja iga tund vahtinud neljatollist ekraani (iPhone 5 või 5S), võib see tunduda suur, kuid erinevusega harjub kiiresti. Siin mahub toimetama, trükkima, pilte imetlema, internetis surfama. Ja 6P-s saab muidugi kõike seda veel paremini teha, kuid 5,5-tollise ekraani tõttu tuleb seda pea igas asendis kahe käega hoida. Ühe käe pöidlaga ulatub 6P-l tegutsema ainult väga piiratud pinnal. 6P-l on suurepärane ekraan videote vaatamiseks ja veebilehtede või sotsiaalvõrgustike uudisvoogude kerimiseks ning sellega võib tappa vajaduse pisikese tahvli järele. Pisutki keerukamate tegevuste või trükkimise puhul on 6P-d aga ühe käega peaaegu võimatu kasutada.

Mõlema iPhone’i kaamerad on lihtsalt suurepärased, kui välja arvata korpusest väljaturritamise mure. Nende pildid ei pakata megapikslitest, kuid salvestavad ümbritsevat sellise loomutruudusega, et neile on võimatu vastast leida. Siit ei leia üleloomulikult erksaid värve, ületeravdatud piirjooni ega normaalse valguse käes tekkinud müra.

iPhone 6P-l on tänu oma suurusele põues veel üks vapustav trump. Suurema telefoni kaameras on inimese käevärinat kompenseeriv liikuvate läätsede mehhanism – optiline pildistabilisaator, tänu millele on isegi kõndides või autos sõites imelihtne sujuvat videot teha. Efekt on sama nagu Sony Z3-l: telefoni oleks justkui peidetud tuhandeid eurosid maksev ja kilosid kaaluv Steadicami komplekt, aga optiline stabilisaator töötab videokvaliteeti ohverdamata. Kõige tipuks võib iPhone’ide parim omadus olla hoopis väga põhjaliku uuenduse saanud tarkvara, mis pole ainult uute telefonide eelis, vaid jõudis ka vanemate iPhone’ideni. Telefonid iPhone 6 tuleb aga kokku võtta igava lausega: jälle väga head telefonid. 1

Protsessor: kahetuumaline 1,4 GHz Apple A8

Mälu: 1 GB RAM, 16–128 GB sisemälu

Ekraan (iPhone 6): 4,7-tolline LCD, 1334 x 750 pikslit (326 pikslit tolli kohta)

Ekraan (iPhone 6 Plus): 5,5-tolline LCD, 1080 x 1920 pikslit (401 pikslit tolli kohta) Ühendused: 2G/3G/4G, wifi a/b/g/n/ac, Bluetooth 4.0

Kaamera: 8 megapikslit (täis-HD video), esikülje kaamera 1,2 megapikslit Operatsioonisüsteem: iOS 8

Aku: 1810 (iPhone 6) / 2915 (iPhone 6 Plus) mAh

Mõõtmed (iPhone 6): 13,8 x 6,7 x 0,7 cm

Mõõtmed (iPhone 6 Plus): 15,8 x 7,7 x 0,7 cm

Kaal: 129 g (iPhone 6) / 172 g (iPhone 6 Plus)

Hind: 699 eurot (iPhone 6) / 799 eurot (iPhone 6 Plus)