Ajaloomuuseumis tuleb näitus fosforiidisõjast
Näitusel kajastatakse sündmusi aastatel 1987-1988 - protestiliikumist, mis muutis oluliselt rahvuslikku ühisteadvust ning mis pani aluse Eesti taasiseseisvumise protsessile.
Fosforiidisõda on kinnistunud Eesti lähiajalukku kui esimene avalik protestiliikumine kehtiva nõukogude režiimi vastu, millest kasvas välja Laulev Revolutsioon.
Fosforiidisõja põhjustasid Lääne-Virumaale Toolsesse ja Lääne-Kabalasse kavandatavad fosforiidikaevandused, mis oleksid muutnud suure osa Eestit elutuks tööstusmaastikuks.
Liiati oli majanduslikult mõttetu ja keskkonnavaenulik fosforiidist toodetav mineraalväetis, mille tootmise suurendamist nägid ette üleliidulised plaanid.
Avalik protestilaine kaevanduste vastu algas 1987. aasta veebruaris, mil Juhan Aare avaldas saatesarjas Panda intervjuu üleliidulise väetisetööstuse ministeeriumile alluva ametkonna juhiga Juri Jampoliga.
1987. ja 1988. aastal peatas kaevanduste rajamise rahumeelne rahva protestiliikumine, kus osalesid üliõpilased, teadlased, loovintelligents jt. Fosforiidikaevanduste vastasest liikumisest kasvasid välja roheliste liikumine ja mitmed teised organisatsioonid ja liikumised, mis osalesid Eesti iseseisvuse taastamise protsessis.
Eesti Ajaloomuuseumi, Eesti Loodusmuuseumi, Eesti Televisiooni, Tallinnfilmi ja Filmiarhiivi koostööna valminud näitus Ei fosforiidile! annab ülevaate taasiseseisvumise loo algusest, keskendudes aastatele 1987-1988.
Näitusel käsitletakse ka fosforiiditootmist Eestis, Kirde-Eestisse planeeritud kaevanduste planeerimise käiku ning kavandamise keskkonnaohte. Ekspositsioonis võib näha ka fosforiidimaaki Ülgse kaevandusest.
Eesti maastikes on veel tänagi loetavad fosforiiditootmise jäljed Maardus, kuid ka Rakvere ümbruses asuvad paigad, mis räägivad ajast kui Kirde-Eestisse planeeriti fosforiidikaevandusi.
Maastikke ja põnevaid detaile nendest paikadest on üles pildistanud Arne Maasik. Näitusel esitletakse ka fosforiidisõja ajal valminud kroonikafilmi “Varandus” fosforiiditeemalisi filmilõike.
Näituse koostas Olev Liivik, kujundas ja fotografeeris Arne Maasik, filmid monteeris kokku Jaak Elling, nõu andsid Juhan Aare, Ainar Ruussaar, Rutt Hints, Mihkel Veiderma ja Hans Vinkman.
Näitus on Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossis (Pirita tee 56) avatud 21. aprillist kuni 14. oktoobrini 2007 K-P 11-18.
