"Deep Blue" - kaks kuupmeetrit kiirust
11. mail kaotas Garri Kasparov esmakordselt arvutile malematshi. Ometi ei oska arvuti tegelikult malet mängida. Tema eeliseks on tundevaesus.
Nüüd on see siis juhtunud. Meil tuleb tunnistada, et parim maletaja maailmas on arvuti nimega Deep Blue. Veel eelmisel aastal, pärast esimest jõuproovi IBM superarvutiga, arvas Kasparov, et vaatamata üksikutele kaotustele, peaks pikemas duellis ikkagi ilmnema inimese intelligentsi ülimuslikkus masina "mõtlemise" üle. Kuid elu näitas, et pelgalt tühipaljast arvutuslikku tööd tegev arvuti on siiski võimeline lööma ka sellist malegeeniust kui seda on Kasparov.
Miljard käiku sekundis
Kuid mida kujutab endast maailma parim malemängija?
Malemäng on ammu olnud programmeerijate üks lemmikutest, sest temas on peale mängu enda peidus ka rohkesti puhtmatemaatilisi ülesandeid. Samas sarnaneb malemängu strateegia ka paljude muude probleemidega, mida programmerijatel lahendada tuleb. Sugugi vähetähtis pole ka tõsiasi, et arvuti ning programmi malemängu tugevust võib küllaltki lihtsalt teiste samasugustega võrrelda. Seetõttu pole sugugi juhuslik, et selline võimas firma nagu IBM kulutab kolossaalseid summasid malearvutite väljatöötamisele.
Esimese tõsiseltvõetava malearvuti nimega Deep Thought lõi 1988. aastal grupp tudengeid, kelle seas figureerisid ka hilisema Deep Blue loojad Feng-Hsuing Hsu ja Murray Campbell. Masin koosnes 250 mikroskeemist ning kahest protsessorist ja mahtus vaid ühele trükiplaadile, kuid võimaldas vaatamata lihtsusele analüüsida sekundis 750 000 käiku. Arvuti ELO koefitsient oli 2450 ja sellega jäi ta kusagile suurmeistrite rea lõppu.
Ometi suutis Deep Thought veel samal aastal võita turniiril suurmeistrit! Olgugi, et Deep Thought ka veel edaspidi, nüüd küll juba tugevalt täiustatuna, osales mitmetes duellides suurmeistritega, oli siiski näha, et võimsama arvuti loomiseks tuleks lähtuda täiesti uuest strateegiast. Ja 1989. aastal algaski IBM-is töö Deep Blue loomiseks. Konstruktorite rühma, kuhu kuulusid peale Hsu ja Campbelli veel A. Joseph Hoane, Gershon Brody ja Chung-Jen Tan, ülesandeks oli luua arvuti, mis oleks võimeline analüüsima sekundis üle miljardi käigu.
Tavaline personaalarvuti
Kõigepealt loodi eriline maleprotsessor, mis oskaks lahendada just malemängule spetsiifilisi ülesandeid ning sealjuures võimaldaks analüüsida ümbes 2 miljonit käiku sekundis. Edasi tuli see spetsiaalne raudvara siduda olemasoleva IBM PowerParallel SP arvutiga ning luua vastav programm. Viimane Deep Blue versioon kasutab 32-sõlmelist RS/6000 seeria PowerParallel SP2 arvutit.
Iga sõlm sisaldab omakorda 8 maleprotsessorit ja seega töötab Deep Blue arvutis paralleelselt 256 maleprotsessorit. Kokku võtab arvuti siiski üsna vähe ruumi oma ligi kahemeetrise kõrguse juures, sest mõlemad küljed on vaid meetri laiused. Vastav programmvarustus on kirjutatud C-keeles ning arvuti töötab AIX operatsioonisüsteemis. Kokkuvõttes suudab arvuti analüüsida 50-100 miljardit käiku 3 minuti jooksul. Huvitav, kui palju suudab neid käike analüüsida Garri Kasparov?
Peale selle on arvutisse söödetud 2 andmebaasi. Esimene, avangute andmebaas sisaldab peaaegu kõik suurmeistrite, sealhulgas ka Kasparovi mängitud avangud viimase 100 aasta jooksul. Kui malelauale on jäänud vaid 5 nuppu, lülitatakse sisse lõppmängude andmebaas, mis aitab Deep Blue aega kokku hoida mängu lõppfaasis. Ka selles andmebaasis on üle miljardi lõppmängu stsenaariumi. Tundub igatahes küll, et inimene on siiski asetatud ebavõrdsesse seisu!
Vaatamata võidule Kasparovi üle ei ole Deep Blue siiski midagi enamat kui tavaline personaalarvuti. Tema erilisus seisneb vaid palju suuremas kiiruses ning mälumahus, kuid malet ta õigupoolest ikkagi mängida ei oska. Sest male pole ju ainult üksikute käikude võimaliku tulemuse kokkuarvutamine ja selle põhjal valiku tegemine, vaid kindlasti midagi enamat, kuhu kindlalt kuulub inimene oma psühholoogia, intuitsiooni ja mõtlemisega.
Jüri Krustok on füüsik, TTü teadlane
