Eesti kino ajaloo näitus tähistab 110 aasta möödumist esimesest seansist
Täna avatakse Eesti ajaloomuuseumis näitus nimega “Elavad ja laulvad pildid”, mis tähistab Eestis filmi näitamise 110. aastapäeva. Avamisel tehakse teatavaks ka filmimuuseumi loomise plaan.
Esimest korda näidati Eestimaa rahvale filmi 1896. aasta 4. oktoobril Tallinnas Suurgildi hoone (toonase Börsihoone) väikeses saalis. Programm algas kell kaheksa õhtul ning rahvani jõudis kümme minutit filmikunsti esimestest sammudest. Seanss koosnes kümnest 52-sekundilisest palast. Pileti hind oli oma aja kohta kõrge, 50 kopikat. Suurema osa publikust moodustasid ilmselt saksad. Saksakeelses ajakirjanduses kritiseeriti hiljem, et pilt olevat liialt värisenud ning valgusjõudu oli vähe.
Nüüd, 110 aastat hiljem, tähistatakse seda sündmust täpselt samas kohas filmiteemalise näitusega ning kino algusaegade filmidega.
Filmimuuseum Maarjamäele
Näitusel on Tartu ülikooli ajaloomuuseumist pärit stroboskoopilised kettad, mis oli üks esimesi võimalusi liikuvaid pilte vaadata. Kõigil ajaloomuuseumi külastajatel on võimalik alates homsest seda imemasinat omal käel järele proovida. Saksamaalt jõuab järgmisel nädalal kohale ka 19. sajandi lõpust pärinev töötav kinetoskoop.
Näitusega kaasas käiv filmiprogramm on samuti ajalooline – seal näidatakse vendade Lumiére’ide 1895. aastast pärinevaid filme ja nende firma poolt aastatel 1896–99 filmitud ringvaadet maailma eri paikadest (“Planéte Lumiére”). Põnevad on ka vendade Skladanowskyte ja Thomas Edisoni filmipalad ning Eesti esimesed dokumentalistikakatsetused aastast 1908.
Lisaks väljapanekule, mis jääb ajaloomuuseumi kuni järgmise aasta märtsini, on olulisemgi uudis filmimuuseumi loomisest, millest kultuuriminister täna ametlikult teada annab. Tööle peaks filmimuuseum hakkama järgmise aasta algusest ning ekspositsioongi üles saama järgmise aasta jooksul. Asukohaks saab esialgu Maarjamäe loss, sest seal on paremad võimalused filmide näitamiseks. Kuid plaanis on rajada uus muuseumihoone Maarjamäe parki. Muuseum kuulub Eesti ajaloomuuseumi alla ning rahastaminegi käib selle kaudu. Loomisimpulss tuli kultuuriministeeriumilt, kuigi filmiringkondades on sel teemal mõtteid mõlgutatud juba aastaid. Kui praegu tegeleb filmikoopiate arhiivimisega filmiarhiiv, siis muu filmiga seotud esemelise-dokumentaalse materjali säilitamiseks pole seni spetsiaalset kohta olnud.
Näituse “Elavad ja laulvad pildid” kuraatori ning filmimuuseumi vedama hakkava Tõnis Liibeki sõnul tuleks esmalt kaardistada filmiajalugu puudutavad materjalid, mis seni asuvad laialipaisatult eri institutsioonides ja erakogudes.
Esimesed kinod Eestis
•• Pärast 1896. aastal toimunud esilinastust saabusid igal aastal Eesti linnadesse rändkinod, mis enamasti tulid Saksamaalt või Austriast, ning filmivaatamine levis üle Eestimaa. 19. sajandi lõpul hakkasid klubid ja ühisorganisatsioonid korraldama filmiõhtuid.
••Esimene paikkino avati 1908. aastal Tartus, selleks oli Heinaturul asuv Illusioon. Kõige esinduslikumaks kujunes aga samal aastal praeguse Viru väljaku ääres avatud Metropol ehk “Elavate ja laulvate piltide teater”.
