Põhimõttelist kursimuutust ma ei plaani. Arvan, et Keel ja Kirjandus võiks säilitada oma kahetise positsiooni ühelt poolt teadusajakirjana ja teiselt poolt ajakirjana, mis tahab lugejale midagi pakkuda, mitte pole ainult avaldamiskoht. Plaanis on väikesed muudatused, mis võiksid selle kahetise funktsiooni täitmise lihtsamaks teha. Näiteks tahaksin teatud määral profiili laiendada. Määratlus „keel ja kirjandus” pärineb ajakirja loomisajast, 1958. aastast, aga tänapäeval tegelevad väga paljud kirjandusteadlased kitsa tekstiuurimise kõrval ka laiema kultuuriuurimisega. Seda tuleks arvestada. Siiski peaksid igal juhul säilima üldfiloloogiline lähenemisnurk ja keskendatus eesti materjalile – need on Keele ja Kirjanduse tuumaks.
