24.11.2014, 03:30
Kaks laulikut linnas ja looduses
Kaur Riismaa jõuab oma raamatus linnast maale ja olevikust minevikku, Jürgen Roostega näib olevat vastupidi.
FOTO:
Alustuseks: Jürgen Rooste Käsmu-tsükkel (täiesti tinglik määratlus, Käsmust räägib umbes kolmandik raamatust) võiks oma teema piiritletuses muidu ju meenutada me kirjanduse kuulsamaid pagendusteoseid. Aga siin pole vist seda ambitsioonigi – see on kui puhkuseblogi, olmelis-luuleline poolpagendus, äraolemine. Siin on jorisevad lapsed, toidutegemine ja nõudepesemine, sääsed ja puugid ja koer. Raamatu edenedes jõutakse linna, kaardistatakse otseselt Tallinna, näiteks: „ma mõtlin sulle sääl uue aasta / esimesel ööl / kuskil Kopli-Kalamaja-Pelgulinna / vahepääl” (JR, lk 68); „mul jäi kirjutamata luuletus / tormist ja tuulest ja Titanicust / kui me taga järgmisel päeval / Kalamajas mere äärt kondasime” (JR, lk 47). Siin, raamatu lõpupooles on ka rohkem lembeluuletusi, nii nimelisi kui ka nimetuid.