Kuidas kaitstakse Eesti muuseumides kunsti?
Kuigi tänapäeval on peaaegu kõik hooned varustatud suitsuandurite ja evakuatsiooniplaanidega ning igas valdkonnas tehakse aktiivselt ennetustööd, et ära hoida halvimat, võib sellest kõigest väheks jääda. Tulekahju, uputuse või muu hädaolukorra tõttu võivad viga saada ja hävida hooned, vara, ja mis kõige hullem, inimesed. Paraku pole võimalik kõike päästa ning sellistes kohutavates olukordades peab tegema valiku, mida päästa ja mille pärast eluga mitte riskida. Hädaohu korral on muuseumide personal, kelle kaitsta on terve majatäis hindamatut kunsti ja kultuuripärandit, väga raskete otsuste ees.
Soome meediakanal Yle vahendas juunis, et Ateneumi kunstimuuseum Helsingis on välja töötanud tegutsemisplaanid erinevateks olukordadeks. Neil on nimekiri hinnalistest kunstiteostest, mille peab esmajärjekorras päästma. Kuigi muuseumi eksponaatide evakuatsiooniplaan on suur saladus, millele pääsevad ligi vaid vähesed, panevad kunstiteoste prioriseerimise põhimõtted kukalt kratsima. Katastroofiolukorras tähtsamaks märgitud maalid peavad peale oma kunstilise väärtuse kandma tähendust paljudele inimestele.
Ateneumi kunstimuuseumi direktor Susanna Petterssoni sõnul väljendub kunstiteose ahvatlus selles, et see räägib taieselt kujutatust ulatuslikuma loo. Ta leiab, et tähtsamad maalid pajatavad lugusid, mis kätkevad endis omakorda muid jutustusi. Pettersson arvab, et need teosed pakuvad vaatajatele akent neisse endisse, nende emotsioonidesse ja ellu. Kuigi suur osa taiestest on ka digitaalsel kujul olemas, arvab ta, et võlu peitub maali autentsuses. Petterson lisab, et ohtlikud on pigem vargad kui kliima ja õnnetused.
Kumu kommunikatsioonispetsialisti Marii Tunneli sõnul ohustab eksponaate eelkõige tulekahju, terrorismioht on Eestis pigem teoreetiline. Ometi on kõik Kumu muuseumid hoolikalt turvatud, turvalisust on hinnanud rahvusvaheliste näitustega seoses ka väliseksperdid, kelle arvates vastab muuseumide julgeolek nõuetele. Kogud on turvatud nii, et prioriteetide nimekirju pole vaja, aga sellegipoolest on harjutatud teoste evakueerimist. Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna peaspetsialisti Marju Niinemaa sõnul ohustavad muuseume peamiselt tule-, veeõnnetused, infrastruktuuri rikked, biokahjustused, vargused ja vandalism. „Ohuolukorrad võivad ootamatult tekkida, ennetustöö on väga oluline. Suurõnnetusteks valmisoleku tõstmiseks korraldab ministeerium koolitusi ning teeb muuseumides järelevalvet”. Niinemaa sõnul on muuseumides ohtude ennetamiseks ja nendega tegelemiseks olemas plaanid, kus määratakse võimalikud ohuallikad ja hinnatakse nendest lähtuvalt ohu tõenäosust. „Ohuplaan peab ka tegelikult toimima. Loomulikult on riigi esmane kohus kaitsta inimelusid ning kultuuriväärtusi.”
„Eesti on ühinenud UNESCO kultuuriväärtuste kaitseks Haagi konventsiooni ja selle kahe lisaprotokolliga, mis käsitlevad kultuuriväärtuslike vallas- ja kinnisasjade kaitset relvakonflikti korral. Konventsiooni ja selle protokollide paremaks rakendamiseks moodustas kultuuriminister 2005. aastal erinevate asutuste ühiskomisjoni, mille töö küll vahepeal soikus, kuid 2017. aastal kutsuti komisjon taas kokku. Komisjonis on kultuuri-, kaitse- ja keskkonnaministeeriumi, kaitseväe peastaabi, muinsuskaitseameti, UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni, päästeameti, rahvusarhiivi, Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Rahva Muuseumi esindajad. Komisjoni eesmärgiks on edendada koostööd asutuste vahel ja tõhustada kultuuriväärtusi puudutavat väljaõpet,” toob Niinemaa välja laiemad väljavaated.
TÜ muuseumi direktori Mariann Raisma sõnul on oluline eksponaatide professionaalne säilitamine, näiteks paberil kunstiteost kahjustab ereda päevavalguse käes hoidmine. „Sobivate säilitamistingimuste loomine nii hoidlates kui näitusesaalides – stabiilne temperatuur, niiskus, turvalisus, valgustus – on muuseumidele väga kallis,” lisab ta. Ohuolukorras ollakse aga valmis kiirelt tegutsema. „TÜ muuseumi turvanõuded vastavad nii ülikooli kui ka muuseumide nõuetele, olemas on ka ohuplaan,” ütleb Raisma ja lisab, et sellegipoolest on teatud teosed, mis tuleks esmajärjekorras evakueerida väärtuse ja materjali tõttu.
