Kontserdil esinevad Ivari Ilja, Anna-Liisa Bezrodny, Age Juurikas, Toomas Vavilov, Peep Lassmann, Marcel Johannes Kits, Sten Heinoja, Linda-Anette Verte, Ingely Laiv, Marko Martin, Mari Poll, Henry-David Varema.

Juurikas põhjendab oma muusikavalikut nii: "Minule mõjuval muusikal on intensiivne, joovastav mõju ja sel on võti mälestusteraamatusse. Midagi sellist suudab kõikidest meeletajudest veel vaid lõhnamaailm. Pean end rõõmsameelseks inimeseks, aga minu lemmikmuusikal on alati juures olnud tumeduse varjund. Samuti on mind ikka köitnud šamanistlikkus ja eepilisus, seda nii klassikalises kui muus muusikas.

Minu muusikaline ärkamine algas ühe muusiku kohta ehk ootamatult hilja, millalgi teismeea alguse poole. Mäletan küll varases lapsepõlves kodus isa kuulamas Bachi ja progerokki. Mõni asi on jäänud hinge helisema ka sellest ajast, nagu näiteks Procol Harum’i "Salty Dog".

Varases pubekaeas neelas mind aastateks Nirvana, eriti muidugi album Nevermind kuulsa lauluga "Smells Like Teen Spirit".

Juba kuldsemas teismeeas hakkasin suure hooga avastama klassikalise muusika varasalve. Minu muusikataustaga vanematekodus polnud sugugi ainult klassikalist muusikat tolereeriv õhkkond, aga sellist aaretelaegast, mida pakub klassikalise muusika maailm, ei osanud ma lapsena veel hoomata. Siis hakkaski muusikalugu end minu näoga tühjale lehele kirjutama. Üks võimsamaid laenguid tuli Bachi sulest, h-moll Missasse uppusin pikaks ajaks. See on suurmeistri hiline teos, täiuslik ja jumalik nagu kosmos.

Klassikalises muusikas on oluline roll esitusel, seetõttu valisin siia nimekirja hoolega minu arvates vaid parimaid esitusi. Minu erialaga seotud mõjuvõimsast muusikast võiksin muidugi kirjutama jäädagi, aga kuna lubati tuua vaid kümme muusikapala, siis klaverirepertuaarist on selleks täiesti mõistuseülene ja ebamaiselt maagiline Liszti Klaverisonaat h-moll. Teose mõistmisele aitab kaasa Goethe “Fausti” tundmine.

Teismeeas avastasin Rahmaninovi hingestatud maailma, mille kütkesse jäin pikemalt. Oma neljandas klaverikontserdis viib Rahmaninov hingepaitava inimlikkusega kokku romantismiajastu idealismi ja uue modernse aja pragmaatilisuse.

Romantismiajastus on kuldrepertuaari küllaga, aga järgmist šokki tajusin kui istusin kooli raamatukogus noodiga maha ja kuulasin klappidest Šostakovitši neljandat sümfooniat. Kuulamise lõppedes istusin vappekülmades ja pisaratevood ei tahtnud vaibuda. Sümfoonia meisterliku orkestratsiooni tagant kuuleb stalinilike repressioonide vastukaja, mis mässib kuulaja märkamatult oma õudsasse ent samal ajal deemonlikult kaasahaaravasse võrku.

Üks kõige maagilisemaid muusikatükke, millega olen kokku puutunud, on Stravinski muinasjutuline ballett “Tulilind”.

Küpsemaks saades hakkavad ikka juured rohkem mõjutama ja ühel hetkel avastasin meie naabrusest pärit Sibeliuse võimsa looduseepilise muusika. See muusika kõnetab põhjamaiste haldjate keeles ja puudutab mind sügavuti. Üks kõige kaunimatest tema sümfooniatest on minu arvates tema viimane, üheosaline 7. sümfoonia.

Moskva konservatooriumi ühikas sattusin elama kontrabassipoiste lähedusse. Nad olid tihedate õpingute kõrval ka kõvad bändimehed ja üks neist tutvustas mulle kord 35-kraadise külmaga talveõhtul sellist imetaiest nagu Radiohead’i album Kid A, eriti lugu nimega National Anthem. Selle ansambli mõju minu üle kestab küll siiani ja ootan põletava huviga sellelt koosluselt alati uut ja põnevat!

Kui juba klassikalisest muusikast välja sai tuldud, siis mahutaksin siia nimekirja veel ühe alternatiivmuusika näite. Trip hop on ka päris põnev tundunud, aga eriti mõjutas mind Massive Attack’i album 100th Window, oma salapärase ja tumeda helikeelega. Üks lemmikuid sellelt albumilt on Sinead O’Connori ingelliku vokaaliga lauldud tumedatooniline A Prayer for England.

Soovitan soojalt kõigil muusika keelt võimalikult palju õppida, et ajaloosalves peituvat paremini mõista. Kui seda keelt ei tunne, jääb palju imesid tabamatuks!"